Minister tahab riikliku alkoregistri hingusele saata

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tõenäoliselt ootab Eestis juba ligi veerand sajandit olemas olnud riiklikku alkoholiregistrit kinnipanemine. Seda põhjusel, et massiivses andmekogus toodud info on tegelikult juba teisteski registrites olemas ja sellisel kujul pole mõtet seda töös hoida.

Maaeluministeerium saatis sel nädalal asjassepuutuvatele ministeeriumidele kirja, milles teatab, et 1994. aastast tegutsenud riiklik alkoholiregister on oma aja ära elanud. Ka on ministri silmis eesmärgi kaotanud register küllalt kulukas: näiteks sel aastal kulub alkoholiregistri ülalpidamiseks 10 800 eurot, millele lisandub veel registrit haldavate töötajate palgakulu.

«Maaeluministeerium on analüüsinud alkoholiregistri vajadust ning leiab, et alkoholiregister on tänaseks minetanud oma vajalikkuse ning seetõttu tuleb selle pidamine lõpetada,» kirjutas minister Tarmo Tamm (KE).

Millised andmed registris on?

Riigilõiv registrikande taotlemise eest on 10 eurot. Kanne kehtib viis aastat, registrikande pikendamise eest tuleb tasuda riigilõivu 4 eurot. Näiteks 2016. aastal tehti 9541 registrikannet ja pikendati 1445 kande kehtivust. 

Registrikande taotleja – alkoholi tootja või maaletooja - peab registrile esitama ettevõtte nime ja kontaktandmed. Eestis toodetud alkoholi puhul ka aktsiisilao tegevusloa numbri ning tootjale tegevusloa andmise kuupäeva ja numbri. Samuti nii alkoholi tootja ja/või maaletooja majandustegevuse registrinumbri.

Esitada tuleb toote nimi, päritolumaa, liik, tootja, pakendaja, Euroopa Liidus asutatud müüja, importija nimi ning võimaluse korral aadress ja kontaktandmed ja kindlasti alkohoolse joogi etanoolisisaldus.

Pakendi kohta tuleb esitada maht sentiliitrites, kirjeldada materjali, etikettide arvu, pudeli kuju ja värvust, sealhulgas fotol, kirjeldada ka korgi materjali, värvust ja kuju. Lisaks esitatakse tarbijapakendil kasutatavate etikettide näidised või värvifotod, vajadusel saatedokumendid ja katseprotokollid.
(Allikas: VTA)

Analüüsi käigus leiti, et registri kaotamine ei tooks kaasa muudatusi alkoholi käitlemise sisulistes nõuetes. Seda enam, et selle registri pidamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusest. Tegemist on kõigest siseriikliku regulatsiooniga, mida teistes liikmesriikides sootuks pole.

Ehk siis, olenemata selles, kas register on või ei ole, alkohol peab ikkagi vastama kõigile õigusaktides sätestatud nõuetele. Lisaks märgib ministeerium, et registriga kõige rohkem kokku puutuv veterinaar- ja toiduamet (VTA) teeb järelevalvet üksnes legaalse alkoholi üle.

«Seega ei ole alkoholiregister oma olemuselt mittelegaalse alkoholi turulepääs takistav instrument ega oma rolli mittelegaalse alkoholi vastu võitlemisel,» seisab kirjas.

Registri kinnipaneku kasuks räägib ministeeriumi hinnangul seegi, et sellesse talletatud andmed on juba muudes registrites ja andmebaasides olemas. Seega ei jää registri kaotamisega ka mingisugust tühja kohta.

Lisaks, iga kord, kui ettevõtja peab registrisse kandma tema müüdavad alkohoolsed joogid, peab ta tasum riigilõivu 10 eurot. See on ministeeriumi hinnangul tüütu lisakohustus.

Kõike eelpool väljatoodut arvestades leiabki ministeerium, et mõistlikum oleks register likvideerida. Kui asjassepuutuvad ministeeriumid plaanile vastu ei seisa, kaobki register lähema aasta-paari jooksul ajalukku.

Nagu öeldud, teab alkoregistri mõttekusest vast kõige enam VTA, kes sellega kõige rohkem kokku puutub. VTA peadirektori asetäitja Katrin Reili ütles Postimehel, et nad on ministeeriumiga selles osas nõus, et järelevalve toimimise tõhusust ja tulemuslikkust tuleb järjepidevalt hinnata ning leida võimalusi tootjate ja maaletoojate halduskoormuse vähendamiseks. 

Ta selgitas, et riiklik alkoholiregister on ametnike jaoks oluline töövahend, sest tegu on ikkagi Eestis toodetava ja Eestisse sissetoodava alkoholi andmekoguga. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib registri andmete alusel, kas Eestis müügil olev alkohoolne jook vastab registrile esitatud andmetele ehk kas toode on turul legaalselt. Samuti kasutab registri andmeid maksu- ja tolliamet kinnipeetud alkoholi legaalsuse kontrollimiseks ning kange alkoholi maksumärgistamisel.

Kes alkoholiregistrit kasutavad?

Sellised registrikanded olid tehtud registrisse 17. mail.
Sellised registrikanded olid tehtud registrisse 17. mail. Foto: Kuvatõmmis / vta.ee
  • veterinaar- ja toiduamet järelevalve teostamisel ning selle käigus võetud näidiste võrdlemisel registrisse kantud näidistega või nende kirjelduste, fotode või esitatud etikettidega
  • maksu- ja tolliamet saab registrist andmed otse x-tee kaudu kange alkoholi maksumärgistamise andmebaasi;
  • politsei- ja piirivalveamet kasutab registrit kinnipeetud alkoholi legaalsuse kontrollimiseks. Register on nende jaoks ainus koht, kus saab kontrollida konkreetset toodet, selle märgistust ja dokumente. Samas ei ole PPA jaoks oluline, kus ja millisel kujul neid andmeid korjatakse ja salvestatakse, vaid, et need on olemas;
  • tarbijakaitseameti hinnangul on neil alkoholiregistri kasutamine ebaregulaarne, keskmiselt üks juhtum aastas;
  • erasektorist kasutavad registrit peamiselt kaubandusega tegelevad ettevõtjad. Näiteks väitis Prisma ministeeriumile, et vähemalt kord kuus vaadatakse alkoholiregistris olevaid andmeid kauba kontrollimiseks.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles