Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
XII noorte laulu- ja tantsupidu Eesti Meedia / Postimees

Johannes Tralla: laulukaare alla mahume kõik ära – liberaalid ja ultrakonservatiivid, homod, heterod ja veganid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Johannes Tralla. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga kogus Postimees tuntud Eesti tegelastelt 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Avaliku elu tegelastele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees hakkab avaldama mõtteid laulu- ja tantsupeost kaks korda nädalas kuni peo alguseni.

Riigikogu liige Ants Laaneots

«Minu teada pole inimkonna ajaloos ühtki näidet kus väike rahvas oleks ennast laulnud vabaks, taastanud oma iseseisvuse lauluga, ilma vägivalla ja relvastatud võitluseta, ühegi ohvrita. Meie tark ja vapper rahvas sai sellega hakkama.

Eestlaste tohutu vabaduse tahe ja ühtsus väljendusid eelkõige laulu- ja tantsupidudel, milledel osalesid sajad tuhanded inimesed. See tagas edu - oleme iseseisvad, oleme vabad.  Iseseisvuse põlistamiseks on jätkuvalt vajalik rahva ühtsus. Selle hoidmisel on võimatu laulu- ja tantsupidude rolli üle hinnata. Jäägu nad igaveseks meie rahva tunnusmärgiks.»

Televisiooniteadlane Hagi Šein

«Igal rahval peab olema mitu asja, mis neid koos hoiab. Emapuud maha saagida ei ole mõistlik. Tõsi, seemnetest ja võsudest tasub alati kasvatada uut puud, sest miski ei kesta igavesti.»

Humorist ja DJ Mart Juur

«Pidusid võib alati olla ja alati võiks neid rohkem olla.»

Maalehe ajakirjanik Margus Mikomägi

«Ajal, mil meid ümbritsevas maailmas sõditakse, vanad traditsioonid lagunevad, valitseb mustvalge arvamusmentaliteet - kes ei ole meie poolt on meie vastu ... on laulupeol ehk taas eestlasi ühendav toime.

Lisaks on suure koorilauluga samamoodi kui rahvalauludega, nii kui valetad kostab see välja ja rikub laulu. Tänast defineeritakse mitte eriti targalt tõejärgseks ühiskonnaks, ehk just laulupidu ütleb ennekõike meile, aga ka maailmale Eestis on teisiti!»

Meediauurija Pille Pruulmann-Vengerfeldt

«Laulu- ja tantsupidu on vaja selleks, et meil oleks rahvana ühine identifitseerimisvõimalus - meie oleme need, kes laulavad ja tantsivad (või vaatavad seda, kuidas teised seda teevad). Sellise sündmusega luuakse ühine avalik ruum ja isegi, kui selles avalikus ruumis ei saa arutada näiteks päevapoliitilisi küsimusi, siis sellistest jagatud kultuurielamustest ja jagatud kogemustest tekib ühisuse tunne, mis meid rahvana kokku liidab.»

Eesti Rahvusringhäälingu Brüsseli korrespondent Johannes Tralla

«Laulupeotunde sõnadesse valamine on väljakutse poeedile. Aga mulle tundub, et laulukaare alla mahume kõik ära. Liberaalid ja ultrakonservatiivid. Homod, heterod ja veganid. Ühiselt mesipuu poole lennates langetab eestlane viivuks sarkasmikilbi ja hingab lauluga sisse seda tuttavat ühtsus- ja ülevustunnet, mis aitab inimesed liita rahvaks ja paneb hinge värisema mitmeks päevaks. Segastel aegadel, kus kõigil paistab olevat oma tõde, on ühise tasakaalupunkti ja harmoonia tunnetamine oluline.»

Teleajakirjanik Indrek Treufeldt

«Laulupidu on helistik. Midagi enamat kui lihtsalt meloodia. Isegi neile, kes laulda ei oska. Ja neilegi, kelle jaoks laulupidi on miski vanamoeline ümin. Miski peab eestlasi panema ühes helistikus mõtlema. Isegi kui tusameel ja erimeelsused seda rahvast vahel räsivad.»

Saatejuht ja laulja Reet Linna

«Kui Eestimaal on miski, mis tänasel päeval ühendab erinevaid noori ja ka erinevaid vanemaid, siis see ongi just meie traditsiooniline laulu- ja nüüd ka tantsupidu. See on midagi, mis paneb tahes-tahtmata kõik ühte sammu marssima. Minu sportlasest väimees läks eelmise tantsupeo eel, koos sõpradega rahvatantsu trenni ainuüksi seepärast, et ükskord tunda seda tunnet, mis selle massi sees saab!»

Riigikogu liige Viktor Vassiljev

«Keele ja kultuuri säilimine põlvest põlve, läbi aegade, läbi raskuste, okupatsioonide, revolutsioonide, minevikust mäletades, tänapäeval hoides, tulevikule mõeldes.»

Tagasi üles