Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Koorijuhid: Kõlvart ei jaga maad ega ilma

Lisatud tänavuse noorte laulupeo peadirigendi kommentaar!

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Koorijuhid Neeme Järvi (ülevalt vasakult kellaosuti liikumise suunas), Ants Üleoja, Ene Üleoja, Tiia-Ester Loitme, Vaike Uibopuu ja Maarja Soone. | FOTO: Toomas Tatar

Koorijuhid Vaike Uibopuu, Tiia-Ester Loitme, Hirvo Surva ja Laine Randjärv (RE) ning tänavuse noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson leidsid, et laulupidu on eeskätt eesti rahva pidu ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ei peaks ütlema, milliseid laule laulupeol esitatakse.

Keskerakonda kuuluv Kõlvart ütles eilses ETV arutelusaates «Suud puhtaks», et kindlasti käiks laulupidudel suurem osa venelasi, kui seal kõlaks vähemalt üks venekeelne laul.

Pikaaegne koorijuht ja muusikapedagoog Vaike Uibopuu (77) leidis, et Kõlvarti soov on ülepingutatud. «Kui inimene satub võimu juurde, siis ta vist tunneb, et nüüd oleks õige aeg omalt poolt midagi oma rahva jaoks teha. Nii võib ju Mihhail Kõlvartist aru saada, aga niimoodi päris laulupeole sisse trügida – ei, aitäh. Seda enam ei taha,» lausus ta.

Uibopuu meenutas, et temagi pidi kunagi laulupeo juhina oma kavasid nõukogude võimule näitama. «Et mul oleks Lenin, et mul oleks vene rahvuslaulud. Mind on liiga palju nahutatud,» nentis ta.

«Nii nagu me elame nendega külg külje kõrval täiesti rahulikult oma igapäevases elus, töös ja muusikas, siis ei ole mingit probleemi olla külg külje kõrval sümfooniaorkestris või suures rahvusvahelises kooris. Ainult mõnel inimesel on kogu aeg vaja, et oleks mingi mure majas.»

1985. aasta üldlaulupeo üldjuht meenutas, et kord tekkis vene ajal arutelu, et miks neil ei ole töölaule eriti kavas. «Ma mõtlesin, et mis asi see on, aga see pidi olema ka osa kavast, et sa oled töökas rahvas siin ja töölaul peab olema. Mul oli ka klassikalist muusikat ladina keeles kavas päris palju, need olid vaimulikud laulud. Öeldi, et kas te ei tea, et riik on usust lahutatud?» mäletas Uibopuu, kuidas ta nõukogude ajal pidi laulupeo kava pärast käima usuasjade komisjonis aru andmas.

«Mina arvan, et meil on Eesti riik ja meie rahvas, olgu ta venelane, ukrainlane või kes tahes, peaks oskama eesti keelt ja mitte olema uhke selle üle, et ta ei ole keelt ära õppinud. See on ikka eesti laulupidu,» ütles Uibopuu ja lisas, et peagi on tulemas midagi märgilist – 2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost. «Neile, kes vähegi ajalugu on õppinud ja lugenud ning neid laulukoore, kes siin Eestimaal on olnud, tundnud, on see püha. See on ainuke koht maa peal, mis on meie maa,» lausus ta.

Uibopuu nentis, et vastasel korral tuleks hakata laulupeol tegema rahvaste päeva nagu nõukogude ajal. «Mul tekib tunne, et see mõtteviis ei ole väga õige, et me peaksime nüüd vene keelt tähtsamaks pidama kui ukraina või udmurdi ja mari keelt – need on meie sugulasrahvad, samuti Liivimaa, kuhu me kunagi kuulusime. Siis peaksime neid ka meeles pidama,» rääkis ta.

«Seda ei saa keegi ette kirjutada. Mis sellel vene rahval siis siin viga on?» küsis Uibopuu ja lisas, et vene koorid, kes tahavad, laulavad ka laulupeol eesti keeles ja teevad seda väga hästi.

Laval ka eestivenelasi

«Kõlvart ei jaga maad ega ilma,» põrutas endine tütarlastekoori Ellerhein dirigent ning laulupidudel laste- ja naiskooride juht ja üldjuht olnud Tiia-Ester Loitme (83).

Loitme rõhutas, et väga suur osa lauljaid Eesti laulupeo laval ongi juba teisest rahvusest, samuti on mitmest rahvusest inimesi kuulajate hulgas. Ta tõi välja, et näiteks kõik Tallinna linna koolid võtavad osa laulupeost.

«Mitte et venelased jäävad välja. Seal on neid väga palju ja nad on külg külje kõrval. Nii nagu me elame nendega külg külje kõrval täiesti rahulikult oma igapäevases elus, töös ja muusikas, siis ei ole mingit probleemi olla külg külje kõrval sümfooniaorkestris või suures rahvusvahelises kooris. Ainult mõnel inimesel on kogu aeg vaja, et oleks mingi mure majas,» rääkis ta.

«Me olime just äsja kalli linnavalitsuse ja aukodanikega koos Estonia kontserdisaalis, kus pooled olid ühed ja pooled teised, istusime kõrvuti ja vestlesime muusikast. Laulupeol on kõik koos, kogu eesti rahvas, ükskõik kas suure või väikse või keskmise e-tähega,» lausus Loitme ja lisas, et võib-olla peaks Kõlvart ise ka laulupeole tulema. «Võib-olla tema oligi sealt puudu.»

Surva: me ei saa siduda muusikat rahvusküsimustega

Hirvo Surva (53), kes on 1991. aastast olnud laulupidude üldjuht ning ka kunstiline juht, leidis, et see ei ole probleem laulupeo mõistes, kas laulda vene või eesti keeles.

«Muusika on muusika, ja muusika räägib oma keelt,» nentis ta. «Kas venekeelne või vene laul sobituks laulupeo repertuaari, on kava kontseptsiooni küsimus. Kava pannakse paika muusika ja mõtte järgi,» ütles Surva. Ta tuletas meelde, et esimene laulupidu Tartus 1869. aastal lauldi kõik laulud eesti keeles, kaasa arvatud ka tsaarihümn.

«Ma vaatasin seda saadet eile ja mul tuli meelde pronksiöö. Pidin järgmisel päeval sõitma Narva proovi. Tekkis küsimus, kas sõita või mitte sõita. Lõpuks muidugi sõitsin. Hämmastav oli see, et vene noored olid koos, laulsid kõik peast eesti repertuaari ja ei teadnudki, et Tallinnas midagi sündis,» meenutas Surva kümne aasta taguseid sündmusi.

«Samuti on mul endal kooris vene rahvusest noormehi ja nad tahavad seal käia ja laulda – ükskõik, millist muusikat,» ütles Surva. «Me ei saa hakata muusikat iseenesest siduma mingite rahvusküsimustega – see pole üldse see teema,» tõdes ta.

«See, kes peab ennast Eesti riigi kodanikuks ja peab lugu sellest kultuurist, käib laulupeol niikuinii,» leidis Surva.

Riigikogu reformierakondlasest liige ja koorijuht Laine Randjärv (52) ütles, et tema seisukoht on, et ükski poliitik – ei tema ega Mihhail Kõlvart – ei peaks ütlema, milliseid laule laulupeol lauldakse, vaid see on laulupeo kunstilise juhi ja tema meeskonna valik. Laulupeo kava ei peaks tema arvates olema enam poliitilise arutelu koht.

«See, missugune lugu võetakse kavasse, ei saa olla poliitiline otsus. Ükski poliitik ei peaks korraldama laulupeo programmi. Kui laulupeo kunstiline juht otsustab võtta kavasse rootsi- või saksa-, või vene- või ingliskeelse laulu, siis see on tema voli, aga see ei ole teema, mida poliitikud peaksid arutama,» toonitas ta.

Randjärv rääkis, et Eestis on 191 vähemusrahvust, palju erinevaid kultuuriseltse ja -ühendusi. «Meil on kultuuriseltside ümarlauas üle 40 liikme. Kui nüüd võtta üks vene laul, siis küsivad grusiinid ja ukrainlased, et miks meie laulu ei ole. Selle jaoks on laulupidu «Slaavi pärg», mida riik rahastab ja mida korraldavad slaavi kultuuriseltsid ja kus lauldakse erinevates keeltes,» ütles ta.

Samas ei pea Randjärve sõnul paika ka Kõlvarti hoiak, et venelased ei käi eesti laulupeol. «Suur hulk vene koolide koore osaleb tavalistel laulupidudel, õpitakse ära suurima hea meelega ja väga hea kvaliteediga eestikeelsed laulud,» lausus Randjärv ja kiitis eraldi Narva Pähklimäe gümnaasiumi mudilaskoori.

Tema jaoks on üllatav, et Kõlvart sellise teema praegu enne valimisi teiste Keskerakonna samateemaliste vaidluste kõrval tõstatas. «See on praegu näpu otsast välja imetud poliitiline teema, mida tahetakse jälle teravaks ajada. Mina leian, et see on vastutustundetu.»

XII noorte laulupeo peadirigent: laule ei valitud keele järgi

Tänavu suvel toimuva XII noorte laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ütles, et tema arvates ei peaks poliitikud, kes ei tea, kuidas laulupeo kava kokku pannakse, sel teemal sõna võtma. «See aeg on möödas, kus me pioneeridena laulsime laulu Leninist,» tõdes ta.

Jürgenson selgitas, et töö laulupeo repertuaari kokku panemiseks algas noorte laulu- ja tantsupeo kunstilisel toimkonnal juba kaks ja pool aastat tagasi. Lugusid valitakse sinna tema sõnul selle alusel, et need kavva ja konteksti sobituksid. «Mitte kunagi ei vali me laule keele järgi. Tavaliselt on seal nii traditsioonilisi eesti koorilaule kui ka uudisloomingut,» lausus ta.

Peadirigent soovis eraldi tunnustada kõiki vene koole ja õppeasutusi, kes saavad laulupeo ettelaulmistel väga kõrgeid hindeid ja esitavad eestikeelseid laule kohati pareminigi kui lapsed, kelle emakeel on eesti keel. Ta meenutas, et käis alles hiljuti ühes koolis, kus vene emakeelega lastel olid eesti rahvariided seljas, nad tantsisid eesti rahvatantse ja laulsid eesti keeles ning süütasid sümboolse laulupeo tule.

«Tegelikult on see integratsioon laulupeol palju paremini toiminud kui kuskil saates mõni poliitik arvab,» lisas Jürgenson.

Tagasi üles