Raskeks võib minna ka suurtel laevadel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Tallinna-Helsingi liinil raskustesse sattunud laevafirmade rida võib vähemalt teoreetiliselt jätku saada mõne suure laevaga, sest väheneda võivad neile olulised kaubaveod.



Kui septembri alguses teatas oma varajasest reiside lõpetamisest Nordic JetLine, siis teisipäevaõhtune uudis Superseacati reiside lõpetamisest tuli ootamatult nii klientidele kui ka konkurentidele. «Ootamatu oli just see, et reisid lõppesid sisuliselt tunnipealt,» tõdes Viking Line Eesti juhatuse liige Inno Borodenko.


Lindaliinide juhi Enn Rohula hinnangul puudutas senisest laevafirmadest kütuse kiire kallinemine just Superseacati, ja sealt ka raskuste põhjused. «Reisijate hulk neil viimasel ajal väga kehv ei olnud ja ka piletid olid päris kallid,» rääkis ta.


Eckerö Line Eesti juht Katrin Tsirk tunnistas samas, et kunagise Silja Line’i jäänuki kadumist oodati juba eelmisel sügisel ning sestap ei tulnud nende lõpetamine uudisena. «Oli selge, et selliste reisijate arvu ja selliste kulude juures nad ennast majandada ei suuda,» lausus ta.


Nordic Jet Line lõpetas reisid septembri lõpus, Superseacatid tegid viimase reisi teisipäeval ning sama päeva hilisõhtul sai avalikuks firma tegevuse lõpetamise uudis. Oma edasisi plaane ning sellise lõpu põhjuseid kumbki firma eriti kommenteerinud ei ole.


Superseacati infotelefonilt, mille automaatvastaja soovitas inimestele veel eilegi järgmistele väljumistele kõige soodsamaid pileteid osta internetist, anti nõu kommentaaride saamiseks pöörduda firma juhi Peter Colin Walkeri poole. Mees aga kontorist antud numbril ei vastanud.


Tegelikult on firma juba enam kui aasta püüdnud oma laevu maha müüa ning neid on käidud pakkumas kõigile konkurentidele. Ühe laeva eest küsis firma eelmisel aastal umbes 12 miljonit eurot.


Nordic Jet Line’i sekretär tunnistas Postimehele aga, et mis firmast saab ning kas kevadel uute reisidega alustatakse, ei tea neist praegu keegi, isegi mitte juhid. Ainus juhatuse liige, kes midagi vastata oskavat, olevat aga Soomest, kust teda on raske tabada ka kolleegidel.


Nii on teadmatuses ka mõlema firma töötajad, kelle jaoks ei ole päris selge, millal ja kas üldse nad koondatakse. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) juhi Kaia Vaski sõnul neist kahe laevafirma töötajatele kasu ei ole olnud, sest neist keegi ei kuulunud EMSA ridadesse.


Rohula sõnul on kõige suurem kulude tõusu allikas laevafirmadele olnud kütuse kallinemine – hinnatõus oli talvel ja kevadel väga suur ning vastu sügist ei ole kütus hoolimata maailmaturu nafta hinna alanemisest odavamaks läinud, sest samal ajal on kallinenud dollar.


«Superseacatide kütusekulu ühe reisija kohta on mitu korda suurem kui näiteks meil,» rääkis Rohula. «Neid tabas kütuse kallinemine kõige valusamalt, sest laevad on suured ja nende mootorid võimsad.»


Laevafirmade juhid tunnistasid üksmeelselt, et kuigi Tallinna ja Helsingi vahel on reisijaid jäänud vedama neli firmat, võivad read veel hõreneda. Rohula sõnul võivad järgmiseks löögi alla sattuda suured laevad, sest neile on olulised kaubaveod, mille mahud on majandusraskuste ajal jäänud aga väiksemaks.


Lindaliinide elujõulisuses on Rohula aga veendunud ning kinnitas, et nemad uksi sulgema ei hakka. Sel suvel sõitis laevafirma üle lahe ühe laevaga, millega sõidetakse kuni jää tulekuni ning võimalusel kogu talve. Hiljemalt tulevaks kevadeks loodetakse aga leida veel üks laev, et järgmisel aastal veomahtu tublisti kasvatada.


Borodenko sõnul väljus Tallinnast koos Superseacatiga päevas Helsingi poole 21 reisi, mis tähendab, et konkurents on tihe ning raskustesse sattujaid võib veel tulla. Kelle kadumist tõenäoliselt oodata võiks, selle üle ei soostunud ta aga spekuleerima.


Tallinki müügi- ja turundusjuht Peeter Roose kinnitas postimees.ee-le, et nemad kavatsevad lahkujate arvelt oma turuosa igal juhul kasvatada ning raskusi ei pelga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles