Mille muu kui folgiusku pöördumisega on võimalik seletada, et hiljutisel Kuldse Plaadi auhindade jagamisel ei võidutsenud mitte Toomas Anni ja Meie Mees, vaid Jaan Tätte ja Zetod.
Eestlased on folgiusku pöördunud
3. aprill 2011, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel mõni aasta tagasi suhtusid nõudlikuma muusikamaitsega melomaanid Kuldsesse Plaati ja selle auhinna saajatesse iroonilise, et mitte öelda põlgliku muigega.
Olid ju selle debüütalbumi eest pälvinud piiksuva naisvokaaliga ansambel Push Up, kergekaalulisi šlaagreid otsekui konveieril üllitav Toomas Anni, vene poplauludel eesti keeles liugu laskev Niki või kohati labasusse kaldunud Meie Mees.
Nüüd on ajad muutunud. Õigupoolest hakkasid muutuma juba varem – meenutagem või mullusel Kuldsel Plaadil parimaks naisartistiks tunnistatud Kihnu Virvet.
Tänavu märtsis välja kuulutatud ja ühtlasi ka Eestis kõige enam plaate müünud artistide nimistu võtab aga üllatusest tummaks: parimaks meesartistiks ja aasta autoriks on Jaan Tätte ning aasta ansambliks Zetod.
Kõnekas muutus kvaliteetmuusika omaksvõtmise suunas on kahtlemata ka tõik, et aasta naisartistiks kuulutati Liisi Koikson ja aasta esitajaks pärjati Tõnu Raadik.
Mis on eestlaste muusikamaitse-eelistustes ometi toimunud?
Eestlased otsivad juuri
Auhinna ühe väljaandja, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur nendib: «Kuna Kuldne Plaat põhineb plaatide läbimüügil, näitab see väga selgelt inimeste eelistusi.»
Kuiv, kuid kõnekas fakt. Urmas Ambur lisab siiski, et ega kergekaalulisem popmuusika kuhugi kadunud ole – ilmselt meeldib see rohkem noorematele inimestele, kes helikandjat poodi ostma minna ei viitsi.
Ambur kahtlustab rahvaliku muusika tegijate edu tagamaid vaagides, et ehk kuuleb raadiost peavoolumuusikat niigi palju, mistõttu on mõnus autos või kodus jõudehetkel üht ja sama mängiv plärakast kinni vajutada ning närvide rahustuseks meelismuusikaga plaat keerlema panna.
Esitajate liitu kuulub umbes 700 kohalikku artisti ning Ambur on veendunud: raadiojaamades on folkmuusika viljelejaid hakatud tunduvalt rohkem eetrisse laskma kui mõni aasta tagasi.
Ansambli Zetod laulja ja basskitarrist Jaanus Viskar tunnistab, et viimase aasta jooksul on bänd end rahvale «üsna korralikult näidanud» ning seetõttu ei tulnudki aasta ansambli tiitel neile väga suure üllatusena. Viimast plaati pidi isegi korduvalt välja andma ning esinemiste vähesuse üle – eriti suviti – kurtma ei pea.
«Me segame rokki, folki ja isegi poppi, mistõttu oleme rahvalikku suunda populariseerinud, inimestele n-ö söödavaks teinud,» toob Viskar välja menu arvatava põhjuse. Ta usub ka, et eestlased on millegipärast taas oma juuri otsima hakanud: «Mulle tundub, et kodukandi otsimine ja rahvakultuur hakkab inimestele päris meeltmööda minema.»
Folk, taaskasutus ja öko
Kuldse Plaadi peakorraldaja Auris Rätsep ütleb, et rahvale on tõepoolest hakanud tümaka asemel meeldima mõtlik, rahulik, algupärane ja – lihtsalt väljendudes – inimlik muusika. «Tea, kas see on aja märk?» mõtiskleb ta.
Rätsep arutleb, et muusikamaailmas on tegelikult alati trendid võimutsenud. Nii näiteks valitses meil pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist tümps või, nagu küünilisemad ütlesid, päkapikudisko. Rokipeerud närisid aga samal ajal küüsi ega mõistnud, mis ometi toimub. Rokk ja tantsulisem stiil on köit vahelduva eduga vedanud tänaseni.
Et aga rahvalik muusika praegu võimutseb, sellest annavad tunnistust eeskätt rahvarohked folgifestivalid, mida üha juurde tekib, aga ka Tätte ja Matvere läinudsuvine ülimenukas kontserttuur.
«Nüüd on folgi aeg käes, inimesed tahavad vaheldust,» leiab Rätsep.
Samas ei ole muusika muudest trendidest eraldi seisev nähtus. Kõrvuti folkmuusikaga on üha enam populaarsust võitmas roheline eluviis, ausse on tõusnud taaskasutus, tervislik toitumine, mahepõllumajandus ja ökoseebiga saunas käimine.
«Need mõttelaadid toetavad üksteist,» usub Rätsep. «Ning on ju lahe, kui ka muusikatandril käib jutt ehedast ja kodumaisest.»
Mis saab aga edasi? Rätsepa meelest on muusikatrendid ettearvamatud. Ja kes natukegi sel alal selgelt näevad, on muusikaäris tegijad.
«Aga samas, kui palju Tätte ja Zetod ikka ette aimasid. Nad lihtsalt tegid oma asja ja nüüd on nende aeg käes,» ütleb Rätsep. Ja meenutab jälle aega, kus võimutses kõikemattev tümps.
Toona tulnud Kalle Kukk toonasest alternatiivsest klubimuusikaansamblist Caater Rätsepale kurtma, et ega nemad küll kunagi popiks saa. Ometi kulus selleks vaid paar aastat, kui neilgi Kuldne Plaat ette näidata oli.