/nginx/o/2017/05/18/6677743t1h4dc3.jpg)
Riigikogu keskfraktsiooni liige Heimar Lenk ja Keskerakonna parteilehe endine pikaaegne peatoimetaja Urmi Reinde võtsid selle nädala Tallinna TV saates «Meedia keskpunkt» lahata laulupeo teema ja jõudsid ühisele järeldusele, et laulupidu mõjub meie Euroopa külalistele natsionalistliku ilminguna, meenutades 30ndaid Saksamaal.
Reinde sõnul tekitas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ilusa diskussiooni, kui pani ETV saates «Suud puhtaks» ette, et laulupeol võiks kõlada vähemalt üks venekeelne laul, et seal käiks rohkem venelasi.
Lenk jätkas, et tema arvates tõstatas Kõlvart õige küsimuse – kas see on eestlaste laulupidu või Eesti laulupidu?
Ajakirjanik Mart Ummelas rõhutas, et kui 2019. aastal saab esimesest laulupeost 150 aastat, siis kui meenutada laulupeo algust, oli seal ka võõrkeelseid laule. «See oli niisugune kristlik üritus ju tegelikult,» lausus ta.
Reinde lisas, et see oli sisuliselt ood Tsaari-Venemaale, mis oli pühendatud pärisorjusest vabanemisele. «Me tänasime tsaari. Ja muide Saksa eeskujul seda ikkagi tehti. Saksa ja Vene laulupidu on see,» toonitas ta.
«Aga keegi on näiteks kirjutanud juba sellest, et Peipsiääre venelased on ju ka meie põlisrahvas. Miks siis mitte ka nende laulu esitada? Ja miks mitte esitada juudikeelset laulu?» arutles Ummelas. «Miks mitte inglise keeles, mis on nüüd kujunenud Euroopa Liidu suhtluskeeleks?»
Reinde meenutas, et vene ajal kandsid laulupeod vabaduse aadet. Siis oli laulupidu Reinde sõnul kolm päeva ja reede õhtuti toimus rahvuste sõpruste laulupidu. Kamba peale pakuti saates välja, et see võiks tänapäeval kanda näiteks pealkirja «Euroopa laulude õhtu». «Terve reede õhtu kõik meie külaliskoorid, kes siia tulevad, laulavad oma keeles,» soovitas Reinde.
Reinde pakkus, et noorte laulupeole võiks venekeelse lauluna sobida näiteks nõukogude ajast tuntud pioneerilaul «Пусть всегда будет солнце» («Olgu jääv meile päike»). Ka mainis ta vene klassikat, et laulupeol on varem kõlanud Šostakovitši looming.
«Ega sel Kõlvarti mõttel on iva sees,» leidis Lenk ja jätkas, et 20 aastat pole integratsiooni suudetud lõpuni viia. «Võib-olla see oleks üks žest.» Ummelas pakkus, et ehk väheneks siis allergia vene keele suhtes.
«Mina arvan, et küsimuseks ei ole mitte vene keel ja eesti keel, vaid küsimus on see, et me nendega mitte mingit tegemist ei tee laulupeol,» lausus Ummelas.
Reinde viitas Veronika Portsmuthi Postimehes avaldatud arvamusartiklile ja lisas, et laulupeo tähendus kultuurinähtusena on nõukogude ajaga võrreldes muutunud. «Praegu ta mõjub näiteks meie Euroopa külalistele, mul on isiklik kogemus, väga natsionalistliku ilminguna, meenutades 30ndaid Saksamaal.»
«No nii ta on jah,» arvas ka Lenk.
«Me võiksime seda natukene muuta, et muutuda ka Euroopas vähem metslaseks,» lisas Reinde.
Saade on järelvaadatav Tallinna TV kodulehel.