Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Postimees Turbas: kohalik rahvas ootab rongi pikisilmi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Valitsuse lubadus kulutada kaheksa miljonit eurot ja pikendada raudteed kuue kilomeetri võrra Turbasse teeb kohalikele rõõmu. Rongi oodatakse pikisilmi, sest sellega pääseb paremini nii tööle kui poodi.

«Rahvas väga igatseb rongi. Kui mul on häda, siis palun autoga naabrimeest, maksan talle ja ta viib mind Riisipere rongipeatusesse ja kui vaja siis tuleb vastu ka,» rääkis esmaspäeva hommikul kell 6.45 Turba peatuses bussi oodanud Anne (65). Haapsalust tuleva bussiga pealinna sõitmine läheb talle pensionäri sooduspiletiga maksma 4.10.

«Neli eurot on pensionäri jaoks suur raha,» kinnitas jutukas naine.  Rongipilet Riisiperest Laagrisse aga maksab vaid 1.40. Naisel on rongi kiituseks veel mitu argumenti, näiteks saaks ta koeragi pealinna kaasa võtta. «Praegu mul koer istub kodus,» tunnistas naine nukralt.

Et Tallinasse tööle jõuda, tuleb Turba rahval varakult bussipeatuses olla. / Eero Vabamägi

Mööda Haapsalu-Tallinna maanteed sõitvad bussid pole Turba rahva jaoks ainus võimalus pealinna pääsemiseks, käigus on ka paar maakonnasisest bussiliini, aga väga levinud on ka kohalik sõidujagamisteenus. «Kui te hommikul Turbas ringi vaatate, siis näete, et inimesed seisavad tee ääres, et ühe autoga tööle sõita. Eks nad on tasus kokkuleppinud, kas viivad koti kartuleid või maksavad rahas, mina ei tea,» rääkis Anne.

Praegu on rongide lõpp-peatus Turbast kuue kilomeetri kaugusel Riisiperes, kus on elanikke vähem kui Turbas. Et see asi kohalikele pisut tuska teeb võib mõista naise ütlemisest: «Eks asi ole suhtumises ka, et miks meid on ilma jäetud.»

Turba (927 elanikku)

Seal asub  põhikool. Alevik tekkis seoses Tallinna–Haapsalu raudtee rajamisega. Keila–Haapsalu raudtee lõiku ehitati 1902–1905 ja alevikus asus üks raudteejaam (Turba raudteejaam). 1995. aasta septembris otsustas Eesti Raudtee Haapsalu–Riisipere raudteelõigu sulgeda. Raudteelõik likvideeriti 2004. aastal.

Riisipere (885  elanikku)

Riisipere raudteejaam on Tallinna poolt saabuvate elektrirongide ja alates 2004. aastast kogu Haapsalu-suunalise rongiliikluse lõpp-punkt. Vasalemma–Riisipere raudteelõik on viimane elektrifitseeritud raudteelõik Eestis, millel sõidavad elektrirongid 1981. aastast.

Mõlemad asuvad Harjumaal Nissi vallas, mis tänavu ühineb Saue linna ja vallaga.

Turbas raudteejaam on, aga rongid ei käi enam aastaid. / Eero Vabamägi

Millega paarikümne aasta eest rahvale põhjendati, et rongid Riisiperest enam kaugemale ei sõida, naine öelda ei osanud. «Kunagi teadsin, aga nüüd on see meelest läinud,» tunnistas ta.

«Eks küsige seda Mart Laari käest,» ütles koos Annega bussi oodanud Ellen Kaarna (66). Samuti iga päev pealinnas tööl käiva naise  sõnul olid rööpad alles veel hulk aega pärast rongiliikluse lõpetamist, enne kui raudteetammist kergliiklustee tehti. Nüüd on Turbas üksjagu  ka neid, kes mööda seda rattaga Riisiperre sõidavad ja seal rongile lähevad.

Anne on veendunud, et kui taastuks rongiliiklus, siis koliks Turbasse rohkem inimesi elama ning kasvaks ka kinnisvara väärtus. «Praegu see ainult langeb,» tõdes ta.

Naine usub, et kui rong käima pannakse, siis äkki langevad piletihinnad veelgi.  «Meil  on  tänapäeval on kapitalistlik ühiskond. Tõmmaku hinnad alla, nii nagu firmad pakuvad aina odavamaid telekapakette. Eks siis peavad bussi- ja rongifirmad ka pingutama,» oli ta lootusrikas.

Et Tallinasse tööle jõuda, tuleb Turba rahval varakult bussipeatuses olla. / Eero Vabamägi

Veerand tundi pärast Haapsalu bussi väljumist, kell seitse jõuab Turbasse marsruuttakso, mis soovijad pealinna viib. «Inimesed väga tahaksid rongi, aga mina rongiga sõitma ei hakkaks, sest buss on kiirem ja minul on vaja saada kesklinna Solarise juurde,» rääkis taksot oodanud Kadri (46).

Otse Turbast pealinna sõidab hommikul üks buss tunnis, päeval on vahed pikemad. Kadri sõnul korra tunnis väljuvast bussist piisab. «Tallinnas peab tramm käima iga nelja minuti tagant, aga kui inimene sõidab pealinna, siis pole vaja, et buss iga veerand tunni tagant käiks,» ütles ta naerdes. Praegu mahuvad Turbas marsruuttaksole kõik soovijad, aga on olnud ka teistsuguseid aegu. «Bussid on kallimad, aga korralikumad, marsad on nagu on, aga eks hind määrab,» sõnas Kadri.

Naist bussile saatnud Andrese (50) sõnul käivad paljud Turbast Keilasse tööle ja poodi, eriti praegu, kui kohapeal poodi pole,  aga bussiühendus Keilaga on kehv. Küll saaks sinna hõlpsasti rongiga.

Viktor Trofimov sõidab Turbast Sauele tööle, ühistranspordiga ta sinna ei pääse. / Eero Vabamägi

Veidi pärast marsruuttakso väljumist tuli peatusesse Viktor Trofimov (34), kes ootas kolleegi autot, mis teda Sauele tööle viiks. «Neid (ühe autoga sõitjaid – toim) on palju, sest enamasti töötatakse kaugemal, kas Keilas, Sauel või Tallinnas,» rääkis ta. Sauel töötavad mehed on kokku leppinud, et sõidutavad kolleege kordamööda. Praegu ühistranspordiühendus Sauega Turbal puudub, kuid Saue jääb samuti raudtee äärde. Mees mäletab veel aega, kui rong Turbas peatus. «Rong oli meile oluline, ma mäletan, et käisime sellega toona nii Haapsalus kui pealinnas,» rääkis mees.

Hommikul Turba postkontoris posti sorteerinud Tiivi Kõpper  (54) on samuti veendunud, et rongiliiklus peaks olema, et inimesed pääseksid paremini tööle, kuna kohapeal tööd pole. «Ma ei saa aru, miks nad selle ära lammutasid,» imestab ta.

6.49 väljunud bussiga sõitis esmaspäeva hommikul Tallinnasse Turbast kuus inimest, kümmekond sõitjat läksid veerand tundi väljunud marsruuttakso peale.  Kuna paljudes kohtades algab Tallinnas tööpäev kell 8, siis on väga palju sõitjaid kell 6.30 väljuvatel bussidel. Üks neist sõidab Keilasse ja teine Tallinnasse.

Nissi vallavanem Ermil Miggur

Nissi valla elanike jaoks on Riisipere-Turba raudteeliini taastamine väga oluline, sest üle poole valla elanikest käib tööl vallast väljas ja seda põhiliselt Tallinnas või Keilas. Samas Keilaga ei ole just Turbal head ühendust, sest bussiliiklus sinna on puudulik. Lisaks on rongiga liikumine igas mõttes kindlam, mugavam ja eriti uusi ronge silmas pidades, ka kiirem.

Rongiliikluse olemasolu Riisipere-Turba vahel soodustaks ka tööjõu liikumist Turba suunal. Praegu tuleb ette, et mõni ettevõte peab oma kuludega vajaminevad töötajad näiteks Tallinnast ise bussiga kohale tooma. Raudtee olemasolul saaksid töötajad Tallinnast ise Turbasse sõita.

Peale kõige selle on üldse kummaline, et raudtee just Riisiperes lõppeb, sest Turba on tegelikult suurem asula. Lisaks avatakse üsna pea Turbas miljööväärtuslikus elektrijaamahoones Eesti Mootorispordi Muuseum, mis kindlasti võidaks rongliikluse taastamisest. Turba rongijaam asub peaaegu muusemi kõrval ja rongi kasutades on näiteks gruppidele palju lihtsam ekskursioone korraldada.

Tagasi üles