Riigikogu ratifitseeris Eesti-USA kaitsekoostöö kokkuleppe

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Marianne Loorents

Riigikogu ratifitseeris täna üksmeelselt Eesti ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe, mis reguleerib Eestis viibivate USA relvajõudude õiguslikku staatust.

Ratifitseerimisseaduse vastuvõtmise poolt oli kohalolnud 85 riigikogu liikmest 82. Kolm keskerakondlast – Dmitri Dmitrijev, Valeri Korb ja Vladimir Velman – hääletusel ei osalenud.

Keskerakondlaste hääletamata jätmisest haaras hiljem kokkulepet rakendava eelnõu teisel lugemisel kinni opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas, kelle sõnul toimus hääletuse eel ja järel riigikogu suures saalis huvitav liikumine.

«Nimelt osa teie koalitsioonipartneritest tõusis enne esimese punkti hääletust, mis oli kaitsekokkulepe Ameerika Ühendriikidega, püsti ja lahkusid saalist ja naasid peale hääletust saali tagasi. Minu küsimus on: kas see on märk erinevatest vaadetest koalitsioonis või oli see kokku lepitud?» küsis Rõivas parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehelt, sotsiaaldemokraat Hannes Hansolt.

Hanso vastas, et kuna ta istub saalis suhteliselt ees, siis ta ise nende liikumist ei täheldanud. «Aga kui liikumine oli, siis mul on hea meel, et 82 riigikogu liiget kohalolnutest hääletas selle poolt, mis on, nagu me mõlemad teame, Eesti Vabariigi ja liitlassuhete seisukohalt erakordselt oluline, et me saaksime selle asjaga ühele poole, nagu on saanud meie kolleegid Lätist ja Leedust ja tervest reast teistest NATO liikmesriikidest. Nii et mingist kokkuleppest mina küll midagi ei tea, see on vastus,» rääkis Hanso.

Kaitsekoostöö kokkuleppe kohta ütles Hanso riigikogu ees, et selle eesmärk on edendada Eesti ja USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd. Kokkulepe käsitleb tema sõnul USA relvajõudude, selle liikmete, tsiviilkoosseisu, ülalpeetavate ja lepingupartnerite ning nende töötajate staatust, kui nad Eestis kaitsekoostöös osalevad.

«Sarnaseid lepinguid on tehtud palju, see ei ole midagi väga haruldast. Balti riikidest on Läti ja Leedu parlament sarnase kokkuleppe ratifitseerinud – Leedu tegi seda selle aasta veebruaris ja Läti märtsikuus,» ütles ta.

Juba varem, 2015. aastal sõlmisid Eesti ja USA valitsus kaitseväe valduses olevate alade ja ehitiste kasutamise kokkuleppe, mis reguleeris USA relvajõudude õigust kasutada kaitseväe valduses olevaid alasid ja ehitisi ning teha seal kokkuleppel kaitseministeeriumiga vajalikke täiendusi. Täna ratifitseeritud kokkulepe on seletuskirja kohaselt toonase kokkuleppe loogiline jätk, käsitledes suuremal hulgal valdkondi ning tehes seda detailsemalt.

Uus kokkulepe reguleerib nii USA relvajõudude, nende liikmete ülalpeetavate ja lepinglaste staatust kui ka maksuvabastusi, vara sisse- ja väljavedu, keskkonnakaitset, tolliprotseduure ning kriminaaljurisdiktsiooni jagamist Eesti ja USA vahel.

«Tõhus õiguslik raamistik loob parimad eeldused Ameerika Ühendriikide relvajõudude kohalolekule Eestis. Nii kohaloleku üle otsustajatel kui ka Ameerika Ühendriikide relvajõududel endil on kindlam ja lihtsam saata oma üksusi sinna, kus vastuvõtva riigiga on sisse seatud toimivad protseduurid praktiliste küsimuste lahendamiseks, mis põhinevad laiapõhjalisel ja tänapäevasel kokkuleppel,» seisis eelnõu seletuskirjas.

Kokkuleppe allkirjastasid Eesti kaitseminister ja USA suursaadik tänavu jaanuaris.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles