87 õpetaja pöördumine ministrile: kolme kooli ühendamine tuleb peatada

Foto: Kristjan Teedema

Tallinna Muusikakeskkooli 87 õpetajat saatis haridusministeeriumile pöördumise, milles avaldavad muret kolme kooli – muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli – ühinemise üle. Ministeerium lükkab aga suure osa pöördumises toodud väidetest ümber.

Oma pöördumises märgivad õpetajad, et kolme kooli ühendamise ideega on mängitud juba viimased 13 aastat. Selle aja jooksul on ühendamise praktilisus korduvalt ka kahtluse alla seatud. Nüüd paluvad nad ministril kolme kooli ühinemine peatada.

«Ka teie ise olete oma eelmisel haridusministriks oleku ajal, 16. mail 2006. aastal kultuurikomisjonis nentinud, et «isegi kui see uus maja valmis saab, viiakse kolm eraldi institutsiooni uude majja ning vaadatakse samm-sammult, kuidas see kooslus tekib». Pärast seda on kooli õpetajaskond elanud teadmises, et uude koolihoonesse viiakse kolm eraldi üksust. Hiljutiste sündmuste käigus selgus, et vahepealsetel aastatel on tegeletud hoopis teistsuguse kontseptsiooniga ning plaanis on luua täiesti uus kutseõppeasutus. Lisaks saime teada, et kolmele koolile mõeldud hoone ühte tiiba planeeritakse paigutada ka riigigümnaasium,» seisab Mailis Repsile adresseeritud pöördumises.

Haridusministeerium lükkab väited kutsekooliks muutumisest ümber. «Kaunite Kunstide Kool hakkab olema ühendkool, kus ühe juhtimise all tegutseb üldhariduskool ja kutseõppeasutus,» teatas haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis koolidele. «Kaunite Kunstide Kooli käivitumisel jätkuvad kõikide praeguste õpilaste õpingud täpselt samal viisil ja vormis nagu praegu, kuid uues, kaasaegsemas ja suuremas hoones. Koolid saavad jätkata ka vastuvõtuga praegusel kombel,» lisas ta selgitavas kirjas. 

«Kooli eri osade õppekavad ning õppekorraldus on erinevad. Iga ühise katuse alla koonduv kool toob kaasa oma eripära. Uus kool jätkab õpet põhi- ja gümnaasiumihariduse tasemel, samuti ka kõikidel tänastel kutsehariduse õppekavadel ning kolmes valdkonnas: klassikaline muusika, rütmimuusika ja ballett. Jätkub seniste erialade õpetamine, aga tekib ka võimalus avada uusi, interdistsiplinaarseid kavu,» selgitas Küttis.

Küttise sõnul tahetakse ühendkooli loomisega muusika- ja tantsuharidusele just uus arengutõuge anda. Ta toonitas, et uues koolis saavad õpilased õppida edasi praeguste õpetajate käe all, kuid tunduvalt paremas keskkonnas. Samuti laheneb tema sõnul probleem, kus praegustes koolihoonetes pole sobivaid tingimusi õppetööks, koolihooned on amortiseerunud ja ei vasta õpilaste-õpetajate vajadustele.

«Uus kool hakkab tegutsema seniste koolide parimate õppevormide ja tegutsemistraditsioonide järgi, kuid kaasaegsema tehnikaga, väga palju kvaliteetsemas keskkonnas, kus harjutamist ei sega läbi kõlavad klassid või tänavamüra ning kindlasti vähenevad ka harjutusklasside järjekorrad. Kooli paiknemine kesklinnas muudab kooli paremini kättesaadavaks talentidele Tallinnast, Harjumaalt kui kogu Eestist,» sõnas ta.

Mis aga puudutab riigigümnaasiumi rajamist samale pinnale, siis see ei vasta ministeeriumi kinnitusel tõele. «Kaunite Kunstide Kooli kõrvaltiiba ehk samale krundile (mitte Kaunite Kunstide Kooli pinnale) ehitatakse eraldi koolina ehk koos oma juhi, õpilaste, õppekava ja oma sissepääsuga riigigümnaasium, mille suurus on üle 5500 ruutmeetri. Seal hakkab õppima umbes 700 õpilast. Riigigümnaasiumi ehitamine samale kinnistule ei muuda Kaunite Kunstide Kooli jaoks planeeritud ehitusmahtu,» kirjutas Küttis kõigile kolmele koolile.

Ühendkooli hoonest

• Uus õppehoone tuleb Tallinnasse, aadressile Pärnu mnt 59. Hoone on uuendusliku ja kaasaegse arhitektuuriga, selle projekteeris tuntud Austria arhitekt Thomas Pucher.
• Kooli plaanitud kogupind on hinnanguliselt 15 700 ruutmeetrit.
• Uues õppehoones on planeeritud kvaliteetsed õppe-, harjutus ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetatavatele erialadele. Samuti muusika- ja tantsuõppe saalid. 
• Hoone ruumiplaan arvestab erinevate kooliastmete ja õppekavade vajadustega, näiteks algklassid on koondatud kõik ühte hooneossa, et oleks tagatud järelevalve ja eakohane õppekeskkond. Kooli tuleb kaasaegne raamatukogu-noodihoidla, samuti haljastusega sisehoov, kus on võimalik korraldada ka üritusi ning kus on võimalik hea ilma korral aega veeta. Hoones saab läbi viia ka terrassikontserte, õpilaste kasutamiseks on koridoridesse disainitud loomeboksid jpm. Lisaks ehitatakse koolile maa-alune parkla.
• Kooli osaks on ka 100-kohaline õpilaskodu. Uude kooli planeeritakse suurusjärgus tänasega võrdsel arvul õppijaid ehk umbes 560 muusika ja 140 tantsu õppijat.
• Uue maja suurim saal saab olema 350 ruutmeetrit, kokku on saale neli.
• Kokku on klassikalise ja rütmimuusika kasutuses 113 klassi.
• Hoone valmib 2019. aasta septembriks.

Allikas: haridusministeerium

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps (KE) ütles mai algul Postimehele antud intervjuus, et lähima kuu jooksul kuulutatakse välja konkurss Georg Otsa muusikakooli, Tallinna muusikakeskkooli ja Tallinna balletikooli baasil loodava uue, Kaunite Kunstide Kooli direktori leidmiseks. Uus juht alustab tööd sügisel, esmalt alustab ta tööd Otsa kooli juhina ning samas koordineerib ka uue kooli loomist.

«Kaunite Kunstide Kooli saaga on kestnud viimased 15 aastat. Olen juba kolmandat korda selle aja jooksul haridusminister. Uuel direktoril peab juba uue maja projekteerimise staadiumis olema võimalus arutada ruumiplaane, isikkoosseisuga läbi rääkida ja koostööd teha. Seega on minu ettepanek pikemas perspektiivis see probleem lahendada niimoodi, et kuulutame välja uue kooli direktori konkursi ja ühendame need koolid varem, kui toimub füüsiliselt ühte majja kolimine,» rääkis Reps toona.

Ministeeriumi, Tallinna muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ning Tallinna balletikooli juhtide koostöös on juba ligi kümme aastat kokku pandud Kaunite Kunstide Kooli lähteülesannet ja täpsustatud ruumiprogrammi. Juunikuu jooksul tutvustatakse tulemusi kõigi kolme kooli töötajatele, kohe uue õppeaasta alguses ka lapsevanematele.