Erakond Eestimaa Rohelised tegi täna Riigikogus ettepaneku 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.
Rohelised: riigieelarve võiks tagasi lükata
16. oktoober 2008, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg ütles oma sõnavõtus, et maksumaksjale pakutakse järjekindlat «teadmata kütusekuluga» riigiaparaati: «Meil pole täna ettekujutust riigieelarve ressursimahukusest: kui palju kütuste või muude üleilmselt kaubeldavate ressursside hinnad mõjutavad riigieelarve täitumist ja ka kulude poolt.»
«Augusti lõpul valminud majandusprognoosist ei loe me midagi ülemaailmse finantskriisi kohta. Nagu täna faktipõhiselt teame, on muutused majanduses märkimisväärselt suuremad kui pelk hindade korrektsioon,» tähendas EER eestkõneleja.
«Ärge pahandage, aga valitsuse esitatud eelarve jaoks rahandusministeeriumi poolt toodetud majandusprognoos on nagu lapik ja elevantidel, vaaladel või kilpkonnadel lesiva Maa mudel. Oludes, kus meil on nii Maast kui planeetidest juba oluliselt selgem arusaam,» lisas ta.
Strandberg märkis, et sujuv ülelibisemine hulga eratarbijate jaoks eesoleval talvel võtmeküsimuseks kujunevast, energiasäästuks tehtavate kulutuste teemast, on kohatu: «Tegemist on märkimisväärse investeerimispotentsiaaliga, sest täna küünib eraisikute hoiuste maht 60 miljardi kroonini. Just eratarbimise konvergents on lubavaim allikas meie investeerimismaastikul. Kahju, et seda majandusprognoosis pole märgatud ja selle alusel riigimajandust kavandatud.»
Ta jätkas: «Lugedes nii riigieelarve seletuskirja kui ka eelarvet ennast, tekib paratamatult küsimus, milline on siis valitsuse idee 2009. aasta riigieelarveks. Seda ideed pole! Tegemist on tekstiga, millega on leevendatud võimupingeid ja ainsaks nähtavaks ideeks on see, et koalitsioon peab jätkama. Kahjuks ei saa me sellest kavast vastust, MIKS see peaks nii olema.»
Väljendades oma fraktsiooni seisukohta, toonitas Strandberg, et riigieelarve ja seonduvad seadused peaksid toetama majanduslikke muutusi ja looma edueeldusi majanduskasvuks.
«Kui eesmärgiks on kokkuhoid, siis meie asi on täna siin küsida, millised on kokkuhoiu motivatsioonimehhanismid? Neid pole ja põhjus on lihtne - eelarve ei ole koostatud viisil, mis võimaldaks olulisi tegevusi eristada tugitegevustest. On selge, et kokku ei saa hoida riigi otseste funktsioonide ja prioriteetide arvelt, küll aga näiteks kontorite kütmise ja ringisõitmise arvel. Selleks, et motiveerida inimesi sisuliselt säästma peaksid need kulud ka eelarves näha olema,» rõhutas Marek Strandberg.
Rääkides Riigikogust sõnas Eestimaa Roheliste eestkõneleja, et 94 miljonit krooni Riigikogu tegevuseelarvest moodustavad parlamendi pensionid ja 2009. aasta valimiste korraldamine.
«Arusaadavalt ei ole ju tegemist Riigikogu otseste kohustuste või tegevuskuludega. Need on lihtsalt Riigikogu eelarve real, kuigi võiksid olla mujal. Pensionid näiteks sotsiaalministeeriumi eelarves. Ei maksa alahinnata sellise arvudemaagia mõju. Avalikkusele tundub, et Riigikogul on toimetamisi ligi 300 miljoni krooni eest, tegelikult on seda võimekust ju kolmandiku võrra vähem,» viitas Strandberg.
Edasi nentis kõneleja, et ressursikasutuse tasude ümberhindamine võimaldaks madalal hoida ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära.
Strandbergi sõnul on tegemist siiski demokraatia ja sõnavabaduse kandjaga, mille lisamaksustamine annab täna selge sõnumi - majandushuvid on enamat väärt kui sõnavabadus.
„Kõige rohkem tabab ju ajakirjanduse käibemaksutõus just analüütilisemaid tekste kui meelelahutust pakkuvat meediat. Enamgi - see sunnib kogu meediat pinnapealsemaks, mis rasketel aegadel ei ole kuidagi õigustatud,» ütles ta.
Strandberg toonitas ka, et ressursikulukat tegevust tuleb maksustada jõulisemalt ja julgemalt: «Need on signaalid, millega majandust liigutada oodatud muutuste suunas. Samas peab olema loodud hulgaliselt võimalusi säästliku tegevusviisi toetamiseks. Jätkuvalt on väikeste ning keskmiste ettevõtete kasutusvõimalustest väljapool näiteks needsamad süsihappegaasi kvoodirahad, kuigi on teada, et just see ettevõtlussektor oleks Eestis paindlikum energiasäästlikeks ja kliimasõbralikeks
muutusteks,» sõnas Strandberg.
Oma sõnavõtu lõpetuseks ütles Marek Strandberg, et kodanikeühenduste tegevuse toetamiseks võiks olla vähendatud erakondade summaarne rahastuse maht ning see suunatud kodanikuühiskonna sihtkapitalile.
«Kaasamismehhanismide aluseks on piisavalt toetatud kodanikuühiskond. Täna on enim toetatud just erakonnad, mida ei saa pidada õigeks. Seda eriti oludes, kus ühenduste ning kogukondade toetus riigielule on möödapääsmatu,» selgitas ta.