Haridustöötajate liit: õpetaja ei tohi jääda üksi, kui lapsevanem teda kiusab

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti haridustöötajate liidu esimees ja füüsikaõpetaja Reemo Voltri.
Eesti haridustöötajate liidu esimees ja füüsikaõpetaja Reemo Voltri. Foto: Sille Annuk

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri peab oluliseks, et lapsevanemate kiusu ohvriks langenud õpetaja ei jääks oma murega üksi.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, et üha enam kooliõpetajaid satub lapsevanemate (küber)kiusu ohvriks – näiteks kirjutatakse pahaseid ja ähvardavaid kirju lapse kodutööde teemal –, mis halvimal juhul päädib õpetaja töölt lahkumisega. Õpilaste omavahelisest ning õpetajate ja õpilaste omavahelisest kiusamisest on palju räägitud, lapsevanemate kiusust aga mitte kuigivõrd. 

Postimees uuris haridustöötajate liidu esimehelt ja füüsikaõpetajalt Reemo Voltrilt, kuivõrd tõsise probleemiga tegemist on ning talle meenus kohe üks lugu mõne aasta tagusest ajast. «Gümnaasiumiõpilane ei saanud oma eksamiga hakkama ja nii tema kui ta vanemad kirjutasid õpetajale kirju, et kuidas tal nüüd kool lõpetamata jääb ja kas tal (õpetajal - toim) südametunnistust ei ole. Hakati ründama ja helistama, mis ületas igasugused normaalsuse piirid. Kuid siis tuli õnneks suvi peale ja asi rahunes,» rääkis ta.

Antud juhul ei pidanud õpetaja selle kõigega üksi toime tulema, vaid ta sai oma muret kolleegidega jagada. «Rääkisime sellest koolis väga selgelt, kindel suunis oli, et ära võta telefoni vastu ja ikkagi sai kooli juhtkonnaga arutatud, kas ja kuidas reageerida. Ainuvõimalik tee sellistel juhtudel ongi see, et õpetaja peab olukorda kooli juhtkonnaga arutama ja viimane peab väga selgelt oma õpetajat toetama ega laskma oma töötajaid terroriseerida,» nentis Voltri.

Haridustöötajate liidu liikmetel on abi saamiseks võimalus pöörduda ka liidu juristi poole, aga et seda ka sellisel teemal tehtud oleks, Voltrile ei meenu. «Enamasti siiski lapsevanemad seaduspügalate vastu ei eksi, aga heade tavade ja kommete vastu paljudel juhtudel minnakse ning siis tulekski olukorda kindlasti kooli juhtkonnaga arutada, et õpetaja saaks väärikalt ja hästi oma tööd edasi teha.»

Tema sõnul oleks hea, kui kõikides koolides oleks paigas kindel tegevusplaan, et kui miski hõõrumine lapsevanemate ja õpetajate vahel on, siis õpetaja teaks, kuidas käituda.

Kommenteerides aga juhtumeid, kus õpetaja on lapsevanema terroriseerimise pärast pidanud kaaluma töölt lahkumist või seda teinudki, tõdes Voltri, et sellisel juhul ongi ilmselt õpetaja oma murega üksi jäänud. «See sõltub ikkagi väga palju kohalikust omavalitsusest ja kooli juhtkonnast, kas ja kuidas lapsevanemad kiusu ajada saavad. Loomulikult sõltub väga palju ka õpetajast endast, et kuivõrd ta end kehtestada suudab,» arutles ta.

«Tahaksin siiski uskuda, et tegemist ei ole valdava probleemiga, vaid pigem eranditega. Meie liit ei ole sellise suunitlusega oma õpetajaid ja liikmeskonda küsitlenud ja ega selliseid uuringuid olegi Eestis tehtud,» ütles Voltri, et seetõttu on keeruline öelda, kui ulatuslik see probleem ikkagi on.

Sellega aga, et aja jooksul on lapsevanemate poolne surve õpetajatele kasvanud, on Voltri igati päri. «Vahepeal oli eriti hull, kui õpetajast hakati rääkima juba kui teenindajast, et selles mõttes on praegu asi pigem paremuse poole läinud. Samas kui me vaatame ajas kümme või 20 aastat tagasi, siis tuleb seda lapsevanemate poolt asjade üle vindi keeramist kindlasti rohkem ette.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles