Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Koorijuht palub publikut usaldada nende valikut, kes on seisnud dirigendipuldis.
  • Iga laulupeo lugu peab laulukaare all kõlama hakkama ja lauljatele meeldima.
FOTO: Artur Sadovski

Laulupeo laulud on rahva südameasi. Nende valimisel on aga raske kaasa rääkida, sest peo kunstiline toimkond koguneb kaks ja pool aastat enne pidu, et leida need õiged, ideega sobivad laulud. Vahetult enne pidu internetis lahvatavatel arutlustel ei ole seega suurt mõju.

«Laulupidu on rahva oma,» ütleb suvise laulupeo «Mina jään» peadirigent Heli Jürgenson. Rahvas soovib oma peo repertuaari osas kaasa rääkida ja tänapäeval kasutatakse selleks pea iga laulupeo eel ka Facebooki pakutavaid võimalusi.

Kui sel korral lahvatas väitlus Mihhail Kõlvarti ettepaneku ümber lisada kavva venekeelne laul, siis eelmisel üldlaulupeol võeti vaatluse alla Erki-Sven Tüüri «Taandujad». Kõlasid arvamused, et iseseisvas ja tugevas riigis ei peaks laulukaare all laulma taandumisest. Helilooja reageeris sellele avaliku kirjaga, milles palus oma teos repertuaarist eemaldada. Kuid Jürgenson «Taandujate» dirigendina nägi, et muusikalisest keerukusest hoolimata see pala lauljatele meeldib, ning tõi helilooja proovi kuulama. Looja tundlik natuur rahunes seal maha ja laul jäi siiski kavasse.

Heli Jürgenson. / Marko Saarm / Sakala

Kuigi esmajoones esitatakse laulupeol eestikeelset ja Eesti heliloojate loomingut, pole teiste keelte kõla laulukaare all võõras.

Jürgenson ütleb, et kuna tal on ajaga tekkinud üsna paks nahk, siis teda sellised teemapüstitused ei kõiguta. Küll aga on tal kahju tundlikest loojatest, keda pealiskaudne suhtumine võib riivata. Ta palub publikut usaldada nende valikut, kes on seisnud dirigendipuldis ja teavad, milline repertuaar lauluväljakule sobib ja rahvale korda läheb.

Lauljate ja avaliku arvamusega saab arvestada repertuaari koostamise etapis ehk kaks ja pool aastat enne pidu. Jürgenson tunnistab, et on keeruline mitu aastat ette näha, millised teemad ühiskonnas kõlapinda saavad.

Välismaine muusika Eesti peol

Kuigi esmajoones esitatakse laulupeol eestikeelset ja Eesti heliloojate loomingut, pole teiste keelte kõla laulukaare all võõras. Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu esimees ja kogenud laulupeodirigent Raul Talmar meenutab 2004. aasta üldlaulupidu, kui esimese päeva kontsert oli pühendatud maailmamuusikale ning lauldi nii itaalia, ladina kui ka inglise keeles. «Ainult ilm oli sel aastal halb,» naerab Talmar.

Viimastel pidudel ei ole välisheliloojate loomingut palju kuulda olnud. Talmar näeb selles märki rahututest aegadest. Ta selgitab, et laulupidu on alati olnud eestluse identiteedi kandja ning muutuvas maailmas soovib rahvas varasemast rohkem oma rahvusest ja keelest kinni hoida.

Kõlvarti ettepaneku peale laulda üks laul vene keeles ütlevad Talmar ja Jürgenson, et kui kunstiliselt on selline otsus põhjendatud ja laul sobib üldideega, siis on see täiesti võimalik. Pelgalt keele põhjal otsuseid ei tehta, tähtis on kava terviklikkus ja peo sõnum.

Laule valides lähtub kunstiline toimkond ideekavandist, mis pannakse paika kaks ja pool aastat enne pidu. Kuna sellesuvise laulupeo keskmes on noorte energia, siis valitigi just noorte heliloojate muusikat ja ka juba lahkunud klassikutelt nende noorusaastatel kirjutatud loomingut.

Laulude juures tuleb arvestada suure koori eripäradega. Teosed peavad olema piisavalt lihtsad, kuid ei tohi samas mõjuda primitiivselt. Kuna koorimuusika üks alustalasid on tekst, siis peab Talmar vaata et kõige tähtsamaks elemendiks inimesi kõnetavat sõnumit. Lugu peab laulukaare all kõlama hakkama ja lauljatele meeldima.

Raul Talmar. / Peeter Langovits

Protsessi pikkuse illustreerimiseks toob Jürgenson näite nõukogude aja lõpust – nimelt tuli 1990. aasta peoks teha kaks laulikut. Kogu Eesti elu oli paari aastaga lihtsalt nii palju muutunud, et kavasse sai võtta ka laule, mis alles aasta varem olid keelatud olnud.

Uuest loomingust raudvaraks

Raske on ette kujutada pidu, kus ei kõlaks Mihkel Lüdigi «Koit» või Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm». Nüüdseks on nende kõrvale jõudnud ka Peep Sarapiku kosmosesse saadetav «Ta lendab mesipuu poole», mis kõlas laulupeol esimest korda 1993. aastal ning ühendkooride lauluks sai 1999. aastal. Lauljate armastust tõestab eelmine noorte laulupidu, kui laul jäi ametlikult kavast välja. Noored aga ei lahkunud ühendkoori laulude järel lavalt ning «mesipuu, mesipuu» skandeerimise taustal tuli dirigendipulti Raul Talmar, et siiski laulu juhatada. Jürgenson peab seda õppetunniks, et ilma «Mesipuuta» ei saa enam kuidagi kava kokku panna.

Selline teekond laulupeo traditsiooniliseks lauluks on Talmari sõnul kõige ilusam võimalikest. Sarnasel viisil sai rahvale südamelähedaseks Gustav Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm», mis tuli laulupeol esitamisele lauljate nõudmisel.

Noored lauljad, noored dirigendid

Peagi saabuval peol «Mina jään» on fookus noortel dirigentidel ja neile kogemuse andmisel. Selleks kaasas peadirigent Heli Jürgenson koos idee autori Rasmus Puuriga kõik 17 debütanti juba esimestest etappidest peale laulude valimise protsessi. Ühiselt moodustati dirigentide koor, kellega kõik lood poole aasta jooksul läbi hekseldati. Seda peab Jürgenson ka põhjuseks, miks ta pole eelproovides märganud nurinat ühegi laulu üle.

Suure hulga debütantide kaasamine on riskantne samm, sest kümnete tuhandete lauljate ohjamine ei ole lihtne ülesanne. «See on nagu tank, mida tuleb üksi mäest üles lükata,» ütleb Jürgenson, kes on sellise otsuse üle siiski pisarateni õnnelik. Kõik noored on tõestanud, et neis on olemas see X-faktor ja professionaalsus, mis on ühele laulupeodirigendile hädavajalikud.

Jürgenson mäletab oma esimest laulupidu 1980. aastal ka praegu detailselt. Lapse emotsionaalne kogemus on talletunud nii tugevalt, et meeles on kõik rongisõidust ja lõhnadest kuni kohustuslike ideoloogiliste laulude sõnadeni. Selleaastane pidu vajutab esimese peo pitseri 17 noorele dirigendile, paljudele heliloojatele ning tuhandetele lauljatele. «Tulemas on paljuski teise näoga pidu,» võtab Talmar kokku.

Tagasi üles