Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eksperdid: suurõnnetuse oht Muuga sadamas on kõrge

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
MUUGA SADAM; TALLINN, EESTI, 25JUN10. Tallinna Sadam; transport; transiit; kütusetransiit; meri; ilm; kliima; suvi; põhjarannik. th/Foto TOOMAS HUIK/POSTIMEES | FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Sõltumatud eksperdid hindavad suurõnnetuse võimaluse Muuga sadamas kõrgeks ning on loonud musta stsenaariumi Eesti riiki ähvardavast ohust.

Akadeemik Jüri Martin ja merendusanalüütik Raivo Portsmuth rääkisid ETV saatele «Pealtnägija», et kuigi seni pole suuremaid katastroofe sadamate territooriumitel juhtunud, siis on sellise suurõnnetuse võimalus õhus just seoses ohtlike ainete ladustamise ja transiidiga Muugal, vahendas ERR Uudised.

«Euroopas on viimaste aastate jooksul ligi 400 tööstusõnnetust olnud ning mõned neist väga suured, mis on reostanud ja mõjutanud inimeste tervist väga suures ulatuses,» ütles Martin.

Eksperdid meenutasid 2006. aasta 26. märtsi pärastlõunal Muuga sadama terminalis ühe väetisekupli põlengut. Toona oli väetisega seotud tulekahju tõttu väljakuulutatud häire nr. 3, mis tähendas kõige kõrgemat valmisolekut.

Martini ja Portshmuthi väitel oli riik tol niigi kurval, president Lennart Meri matusepäeval, väga lähedal ahelreaktsioonile ja katastroofile.

«Kui Hiroshima pomm oli 20 000 tonni TNTd, siis ühe Muuga kupli all on pool Hiroshima pommi,» märkis Portsmuth.

Tema sõnul peaksid ümberkaudsed elanikud ja ka kaugema regiooni elanikud Tallinnas olema sellistest ohtudest teadlikud. «Peale aatomielektrijaamade võivad ka palju lihtsamad asjad põhjustada suhteliselt suuri katastroofe,» tõdes Portsmuth.

Portsmuthi sõnul tuleks koostada arenguplaanid, millega viiakse ohtlike kaupade ladustamise ja kasutamisega seotud ettevõtted elamurajoonidest võrdlemisi kaugele. «Tulevikus tuleb kindlasti midagi ette võtta ja mida kiiremini, seda parem,» ütles Potsmuth.

Eelmise aasta lõpust on netis üleval ohtlike ettevõtete kaart, millest igaüks saab aadressi täpsusega kindlaks teha, kas ja millise suurõnnetuse ohutsoonis ta elab, tööl, koolis või poes käib.

Ohtlikud ettevõtted on jaotatud kolme kategooriasse: rohelised ehk ohtlikud, kollased ehk B-kategooria ning punased ehk A-kategooria suurõnnetuse ohuga.

Mais valmib mereakadeemia ja Soome kõrgkoolide aastaid väldanud uuring, mille üks alateema on suurõnnetuste oht Eesti sadamates ja traagilise ahelreaktsiooni võimalus.

Tagasi üles