Sajale punktile kirjutati 30 eksamitööd

Eesti keele riigieksam. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tänavu kirjutati maksimumpunktidele 30 eksamitööd, mida on oluliselt vähem kui mullu, kui eksamitöö sooritasid sajale punktile koguni 55 õpilast.

Eesti keele eksami kirjutas sel aastal sajale punktile neli eksaminandi, eesti keele teise keelena eksami 16 õpilast, kitsa matemaatika eksamil sai sada punkti kaks ja laia kursuse matemaatikaeksamil kaheksa õpilast.

Eelmisel aastal oli kõige enam maksimumtulemuse saajaid aga just laia kursuse matemaatikas - koguni 41 õpilast, kitsa kursuse matemaatikas sai mullu sada punkti viis, eesti keeles neli ja eesti keeles teise keelena kuus inimest.

Tänavu olid madalamad ka kitsa ja laia matemaatika eksami keskmised tulemused – vastavalt 38,4 ja 51,8 punkti Võrdluseks: mullu oli kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus 39,9 ja laia eksami puhul 56,3 punkti.

Innove juhatuse liige Birgit Lao nimetas väikest langust laia matemaatikaeksami tulemustes ootuspäraseks. «Me päris täpset põhjust ei tea, aga kuna eksam on korraldatud nii, et see vastab rohkem valitud õppemahule – kitsa matemaatika puhul on ette nähtud 8 ja laia puhul 14 kursust – ja see eksam ongi rohkem nende kursuste nägu, siis võis eeldada, et laia kursuse matemaatikaeksam on natuke raskem,» selgitas ta.

Nimelt tegid gümnasistid sel aastal pisut teistmoodi koostatud matemaatikaeksamit ehk laia ja kitsa matemaatika eksamil puudusid ühisosa ülesanded. Loe lähemalt siit: Matemaatikaeksam läbib uuenduskuuri

Matemaatikaeksami madalamates tulemustes mängis Lao sõnul kindlasti rolli seegi, et nii mõnedki kitsa kursuse matemaatika valinud õpilased tegid hoopis laia matemaatika eksami. «Ju siis olid selgunud edasiste õpingute valikud, kus nõuti tulemust just laias matemaatikas ning selles eksamis oli loomulikult ka neid ülesandeid, mida kitsa matemaatika valinud õpilased ei olnud õppinud, sest neil oli kuus kursust läbimata,» rääkis Lao.

Samuti on tema sõnul ka neid, kelle eesmärgiks ei ole eksam võimalikult heale tulemusele teha, vaid see lihtsalt läbida. «Täpseid põhjuseid me aga hetkel uurime ja neist saame lähemalt rääkida oktoobris,» lisas Lao.

Tunamullu sai riigieksamitel sada punkti samuti 30 õpilast. Kõige enam oli toona maksimumtulemuse saajaid laia kursuse matemaatikas – 16, kitsa kursuse matemaatikas sai sada punkti kolm, eesti keeles viis ja eesti keeles teise keelena kuus inimest. 

Saadi ka null punkti

Suures plaanis pidas Lao positiivseks, et tänavuste riigieksamite esmased tulemused eesti keele, eesti keele teise keelena ja matemaatika eksamil on eelnevate aastate võrdluses stabiilsed. «Suuri kõikumisi ei ole, mis näitab tegelikult ka õppimise ja õpetamise ning hariduskorralduse stabiilsust.»

Samuti märkis ta, et tänavusest aastast on ka väikseid positiivseid võite just seoses keeleeksamitega, mille tulemuste põhjal võib järeldada, et õpilaste keeleoskuse tase on tõusnud. «Esiteks oli palju sajapunktilisi töid eesti keele teise keelena riigieksamil ja koguni 448 lõpetajat said sel eksamil üle 90 punkti. Saksa keele puhul oli meile aga hästi üllatuslik see, et koguni 35 protsenti sooritanutest sai eksamil üle oodatud taseme ehk C1 taseme, mis vastab juba vilunud keelekasutaja tasemele,» rääkis Lao.

Võõrkeeleeksamina said õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Võrreldes 2016. aastaga suurenes eksaminandide arv prantsuse ja vene keeles. Taseme saavutanute osakaal tõusis kõikides keeltes. 

Lao sõnul võib seega julgelt öelda, et võõrkeelte populaarsus on meie gümnasistide seas kasvutrendis. Seda kinnitab seegi, et sadakond õpilast valis mitu võõrkeele eksamit ning kaks õpilast sooritasid kokku suisa kolm võõrkeele eksamit. Ta tõi ka välja, et saksa, prantsuse ja vene keele eksamite sooritajate seas oli väga vähe neid, kes tegid eksami alla oodatud taseme, mis näitab, et nad olid oma valikus kindlad.

Tasub märkida sedagi, et umbes kümnendik eksamindandidest ehk 1063 eksamitööd sai tänavu üle 90 punkti.

Ent oli ka neid õpilasi, kes said mõnel riigieksamil null punkti. Eesti keel teise keelena eksamil ei saanud ühtegi punkti kaks inimest, eesti keele eksamil üks inimene, laias matemaatikas viis ja kitsas matemaatikas 14 inimest.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 21. korda ja neljandat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Riigieksameid sooritas ligi 9400 gümnasisti.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2017. aasta riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüs koolide kohta, mis võtab arvesse nii riigieksamite tulemusi kui gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse. Loe lisaks: Riigieksamite esimesed tulemused on selgunud