Sotsiaalministeerium ei toeta alkoholiregistri kaotamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholipudelid.
Alkoholipudelid. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Sotsiaalministeerium ei toeta maaeluministeeriumi plaani kaotada alkoholiregister, kuna alkoholitoodete kohta veelgi vähemate andmete kogumine võib kaasa tuua mitmeid riske.

«Esiteks rõhutame, et riiklik alkoholiregister täidab praegu lisaks järelevalvele ka ennetavat rolli. Kohustus esitada andmed toote erinevate aspektide kohta vähendab tõendatult riski, et käitleja jätab mõne tooteohutusega seotud aspekti arvestamata, kas siis hooletusest või muul põhjusel,» kirjutas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Tema sõnul ei tohi ümberkorraldused halvendada veterinaar- ja toiduameti võimalusi alkohoolsete jookide ohutuse üle järelevalve tegemisel. «2012. aastal Tšehhis aset leidnud metanoolitragöödia näitas, et nõrga järelevalve korral võivad tervisele ohtlikud ained sattuda ka legaalses kaubandusvõrgus turustatavatesse toodetesse.»

Ossinovski sõnul jääb ebaselgeks, kuidas jõuavad edaspidi maksu- ja tolliameti käsutusse kange alkoholi maksumärgistamiseks vajalikud andmed, mida nad seni said x-tee kaudu riiklikust alkoholiregistrist. «Kuna kange alkoholi maksumärgistamine on oluline nii riigi tulude tagamiseks kui ka terviseriskide maandamiseks, peame eriti oluliseks selle aspekti arvestamist ümberkorralduste tegemisel.»

Kolmandaks peab sotsiaalministeerium oluliseks, et politsei- ja piirivalveametil säiliks võimalus kontrollida konkreetset toodet, selle märgistust ja dokumente, et tuvastada võimalikke rikkumisi.

Maaeluministeerium soovib alkoholiregistri kaotada, kuna see on ministeeriumi hinnangul praeguseks minetanud oma vajalikkuse, sest alkoholikäitlejat ning osaliselt toodet iseloomustav info on kättesaadav muudest registritest ja andmebaasidest.

Samuti on registri pidamine kulukas nii ministeeriumile kui ka väiketootjatele. 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta oktoobrini oli turul 15 uut väikeõlletootjat, kes registreerisid 215 uut toodet ning maksid selle eest riigilõivu kokku 2150 eurot. Maaeluministeeriumi jaoks aga on registriga seotud kulud eelkõige seotud IT-hoolduse ja arendusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles