Luik: NATO toob Zapadi ajaks Baltimaadesse lisavõimeid

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO sõjaväelased Tapal.
NATO sõjaväelased Tapal. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

NATO paigutab Vene suurõppuse Zapad ajaks Baltimaadesse täiendavaid sõjalisi võimekusi, ütles kaitseminister Jüri Luik neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel ajakirjanikele.

«Üks teema, mida siin kohtumisel väga põhjalikult arutati, on septembris toimuv Vene suurõppus Zapad,» ütles Luik vastuseks rahvusringhäälingu ja BNS-i küsimusele. «Kõik NATO eelhoiatussüsteemid on valmis sellel õppusel silma peal hoidma.»

Kaitseministri sõnul ei tähenda see Baltimaades asuvate NATO pataljonide brigaadiks muutmist, vaid seda, et selline üksus vajab õhutõrjevõimekust ning logistilist toetust.

«Eesmärk on muuta see pataljon, mis ei ole ju suur sõjaline jõud, efektiivsemaks ja enesekindlamaks ning selleks läheb vaja tervet hulka lisavahendeid. Eelkõige käib jutt õhutõrjest, logistikast ja õhutoetuse teemadest,» sõnas Luik.

Tema sõnul on NATO just selline organisatsioon, mis selliste kollektiivkaitset puudutavate küsimustega tegeleb.

«Teame ka mitmest USA avaldusest, et Ühendriikidel on plaanis Baltimaadesse lisavõimekusi paigutada. Sellest on põhjalikult rääkinud USA Euroopa maavägede ülem kindral Hodges,» lausus Luik.

Kaitseminister peab selliseid meetmeid õigustatuks. «NATO riigid võtavad sellise hiigelõppuse ajaks tarvitusele lisameetmeid selge signaali saatmiseks, et me võtame asja tõsiselt ja meil on olemas sõjalised vahendid igasuguste provokatsioonide vastu.» 

NATO paigutas 2016. aasta Varssavi tippkohtumise otsuste alusel tänavu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola umbes tuhandemehelised rahvusvahelised pataljonid. Eestis on pataljoni juhtriik Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.

Pataljonide raamriigid kinnitasid koostöö pikaajalisust

Luik märkis, et NATO pataljonide raamriigid kinnitasid ühisavalduses Baltimaade ja Poolaga koostöö pikaajalisust ja seda, et need riigid seisavad meie kõrval.

«Täna hommikul kirjutasime alla ühisavalduse nelja riigiga - Kanada, USA, Suurbritannia ja Saksamaa -, mis annab tugeva signaali selle koostöö pikaajalisusest ja sellest, et need rahvad ja riigid seisavad meie kõrval,» ütles Luik Brüsselis.

Kaitseminister teatas samuti, et Eestil pole praegu plaanis Afganistani NATO toetusmissioonile lisasõdureid saata.

«Need arutelud praegu käivad. Ma ei oska küll hetkel öelda, et Eesti käiks välja mingeid täiendavaid võimeid. Meil on seal väike demineerijate grupp - neli inimest,» ütles Luik NATO peakorteris vastuseks rahvusringhäälingu ja BNS-i küsimusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles