/nginx/o/2016/11/23/6102115t1h92ea.jpg)
XII noortepeo eestvedaja Aet Maatee tunnistas, et laulupeo eelarve prognoosimine on tohutu keeruline ja ka sedapuhku ei läinud see kergelt, sest ära tuli jätta nii mõndagi, mis esialgu plaanitud oli – näiteks suured ekraanid, millest paljud lauluväljaku nõlval olijad puudust tundsid.
«Kuna tantsu- ja laulupeo eelarve oli väga pingeline, siis ei olnud meil võimalust sel korral ekraane panna,» sõnas Maatee, kelle sõnul on see väga suur kulu. «Ma ei räägi vaid ekraanide püstipanemisest ega montaažist, vaid sinna peale tuleb luua ka kogu loominguline pool,» lisas ta, et see maksnuks umbes sada tuhat eurot.
Tema sõnul olid ekraanid konkreetne asi, mille sai kõrvale heita, ja seda tehtigi juba mõnda aega tagasi. «Eelarves oli veel asju, mille välja jätsime. Näiteks plaaniti ehitada uus dirigendipult, sest praegune on hästi aegunud ja vana. See oli samamoodi esialgses eelarves, aga kui saad rahandusministeeriumilt kontrollnumbrid, siis kuskilt tuleb midagi maha tõmmata.»
Mis puudutab aga laste heaolu, siis selle arvelt ei hoitud Maatee kinnitusel kuidagi kokku. Tantsu- ja laululastele pakuti pauside ajal suppi, mille valmistas sadakond naiskodukaitse vabatahtlikku suurtes kateldes kohapeal. Kuue päeva jooksul jagati 135 000 supiportsu.
Tema sõnul on nii suurte masside puhul ainuõige võimalus just suppi pakkuda. «Kui me räägime ükskõik millistest salatitest või praadidest, siis me ei tea, milline käärimisprotsess võib ettevalmistavates toitudes tekkida. Supp on kõige tervislikum ja parem lahendus, kui seda kohapeal keedetakse.»
Kui meenutada veel aga reedet, mil ligi 8500 tantsijat ja võimlejat tugevat tuult trotsides mitu etendust andsid, kinnitas laulupeo peakorraldaja, et lapsed said etenduste vahepeal kenasti soojas olla. «Kesklinna koolides ööbinud tantsulapsed viidi kahe etenduse vahepeal ööbimispaika, kuid kes ära käia ei jõudnud või ei saanud, olid telkides, kuhu päästeamet oli soojapuhurid paigutanud. Lastele pakuti ka palju sooja teed.»
Samuti on Maatee endiselt veendunud, et laupäevase etenduse ärajätmine kehva ilma tõttu oli ainuõige otsus, sest kui suur hulk lapsi oleks sellepärast haigeks jäänud, räägiksime praegu korvamatust kahjust. Sellest aga, kui suure rahalise kahju etenduse ärajätmine tekitab, on tema sõnul veel vara rääkida, sest pileteid alles tagastatakse.
Kui lauluväljakul oli siit-sealt kosta kurtmist, et tänavu oli ka käimlaid vähevõitu, siis Maatee kinnitusel oli neid sama palju nagu eelnevatelgi kordadel.
Juba planeeritakse järgmist pidu
Nüüd, kui suur pidu läbi, asutakse peojärgseid kokkuvõtteid tegema ehk analüüsima, mis läks hästi ja mis halvasti, et püüda edaspidi paremini teha. Paralleelselt lüüakse kokku kulud ja tulud. Ent sellest saab lähemalt rääkida alles sügise poole.
Maatee sõnul tehakse alati pärast laulupidusid analüüse, kuid eelarve prognoosimine on sellest hoolimata väga raske. «Teenuste hinnad tõusevad,» põhjendas ta, mis selle keeruliseks teeb. «Laulupidu ei toimu igal aastal, et saad kogu aeg eelarveid timmida, vaid see käib niivõrd keerulises tsüklis. Näiteks 2011. aasta noorte tantsu- ja laulupidu tuli rahavahetuse ajal ja tookord läks kõik nii õnnelikult, et hinnad ei olnud taevasse tõusnud.»
Tuues aga näiteks needsamad suured ekraanid, mis lauluväljakul olla võiksid, siis nende hinnad ei tarvitse aja jooksul tõusta 10-15 protsendi, vaid koguni 30-50 protsendi võrra, ning sellise hinnatõusuga ei ole korraldajad arvestanud. Seekord olid prognoositust suuremad näiteks helitehnika ja turvateenuste kulud.
Käesolev aasta on Maatee sõnul eriti keeruline põhjusel, et paralleelselt tänavuse noorte laulupeoga tuli planeerida ka juba 2019. aastal toimuvat üldlaulupidu, mis on veelgi eelarvemahukam. Seda enam, et tegu on 150. juubeliga.
Ta lisas, et niivõrd suurt pidu, nagu selleks on tantsu- ja laulupidu, ei saa sendi täpsusega planeerida nii, et eelarves lõtku ei ole. «Need, kes otsustavad rahaasju, peaksid mõtlema, et peoga ei ole seotud vaid kindlad kulud, vaid ikka on muutujaid, nagu kas või ilmgi.»