Galerii: ELi ministrid leppisid kokku rändesurvele jõulisemas lähenemises

Euroopa Liidu  siseministrid leppisid neljapäeval Kultuurikatlas peetud mitteametlikul kohtumisel kokku rändesurvele senisest jõulisemas lähenemises.

Tänavu on Itaalia sadamatesse saabunud üle Kesk-Vahemere viiendiku võrra rohkem põgenikke kui mullu samal ajavahemikul ja kõigi EL-i liikmesriikide siseministrid kordasid varasemaid järeldusi, et olukorra lahendamiseks ja eesliiniriikide toetamiseks on vaja kiiresti tegutseda ja paremini tegevust koordineerida, teatas siseministeerium.

Kohtumist juhatanud siseminister Andres Anvelt rõhutas, et Euroopa on aidanud ja peabki aitama neid, kes vajavad kaitset, kuid nüüdseks on rändevoog neist raamidest väljunud. «Muidugi me peame aitama Itaalial kriisist välja tulla ja kõik riigid peavad selleks pingutama. Peame kehtestama väga selge tagasisaatmispoliitika ja tegelema rändekriisi põhjustega nende tekkimiskohas ehk põgenike päritoluriikides,» sõnas Anvelt pressikonverentsil.

Eesti kinnitas veelkord üle ka selle, et eesistujana jätkatakse varjupaigapoliitika reformi arutelusid ning kõige tähtsam on mõelda tulevikule ja leida jätkusuutlikud lahendused, mis töötavad nii täna kui ka kümne aasta pärast. Siseminister Anvelt tunnistas, et sellel teemal on veel palju tõsiseid arutelusid vaja pidada.

Kuivõrd üks rändesurve ennetamise ja leevendamise võtmeküsimusi on tagasisaatmine, keskendusid siseministrid tagasisaatmispoliitika sisedimensioonile ehk sellele, mida peab tegema Euroopa Liidu sees. Ühisel nõul ollakse selles, et aeg varjupaigataotlusele eitava vastuse saamise ja väljasaatmise vahel peab lühenema.

Eesti eesistumise üks tähtsamaid teemasid on Euroopa Liidu andmebaaside ristkasutus, sest vajadus värske info kiire liikumise järele jookseb läbi kõigist teemadest. Nii näiteks arutasid siseministrid koos justiitsministritega võimalusi karistusregistrite andmete paremaks ärakasutamiseks ning kuidas tõhusaks andmekaitseks kiiremini tehnilisi uuendusi rakendada.

Andres Anvelt märkis, et kiire andmevahetus kümnete Euroopa Liidus olevate andmebaaside vahel on nii ühenduse välispiiri kui ka siseturvalisuse kaitseks ülioluline. «Euroopa Liit peab jõudma tagasi oma juurte juurde, aga 21. sajandile kohasel viisil,» sõnas siseminister.

Piiriülene andmebaaside ristkasutus peaks Euroopa Liidus jõustuma juba aastal 2020, mistõttu on Eesti eesmärk eesistumise lõpuks see teema sulgeda.

Kuivõrd Euroopa Liidu turvalisus sõltub ka tema naabrite olukorrast, siis tõstatas Eesti uue teemana organiseeritud kuritegevuse ja tulirelvade salakaubaveo vastase koostöö Ukrainaga ajal, kui Ida-Ukrainas veel keeb konflikt. Euroopa Liidul juba on kogemus Lääne-Balkaniga, kus veel aastaid konflikti raugemise järel kannatas liit relvade smugeldamise näol konflikti tagajärgede käes. Seetõttu otsustasid siseministrid, et aruteluga tuleb kindlasti edasi minna, et tagajärgedega tegelemise asemel neid ennetada.