Viimaste aastate suveilm ja tänavune juuni ei ole soojusega hellitanud, ent ilmateenistuse sõnul ei saa jahedamapoolsetest suvedest veel järeldusi teha. Ka tänavune juuli tuleb küll heitlik, ent kuu lõpp võib tuua väikese soojalaine.
Ülevaade suveilmast: suvi tuleb heitlik, ent juuli lõpp toob väikese soojalaine (1)
7. juuli 2017, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juulikuu esimesel kolmandikul liigub lääneserva mööda meile jahedamat õhku ja ka niiskust. Öösiti on sajuhooge harvem, päeval laialdasemalt. Saabuvas jaheduses langeb sisemaal õhutemperatuuri miinimum mõnes kohas 6 kraadi ümbrusse, päeval on sooja kuni 17 kraadi, alates 8. juulist võib tulla kuni 21 kraadi, rääkis Riigi Ilmateenistuse juhtivsünoptik Taimi Paljak.
Lühiajaliselt tugevneb kuivema ilmaga kõrgrõhkkonna mõju ja seejärel suureneb taas uue madalrõhkkonna surve, mis toob nii vihmapilvi kui sooja õhumassi. Nõnda muutlikuna võib ilm püsida kuu lõpuni, pakkudes kord soojemat, kord jahedamat ilma. Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb normilähedane: sooja 16,9 kuni 18 kraadi.
Pisut ilusamaks läheb Paljaku sõnul ilm järgmise nädala lõpust, kuid juuli teine pool toob ka rohkem kui 20 kraadi. «Kindlasti üle 20 kraadi, 25-kraadist sooja peaks ka tulema, kui ilmapilt ei muutu ja õhuvood ikka lõunakaarde jäävad,» nentis Paljak.
Sagedased sajud võivad hulgalt võrdlemisi väikesed olla ning seetõttu kuu jooksul tuleb sademeid normi piires ehk 49 kuni 83 millimeetrit. Kuhu äikesevihmad satuvad, seal on sajuhulk tavapärasest suurem.
Tänavune augustikuu tuleb õhutemperatuuri poolest normist kõrgem (norm 15,4 kuni 17,5 kraadi sooja). Sademeid on normi piires: 68 kuni 103 millimeetrit.
Järgnevad suved võivad olla väga erinevat tüüpi
Läänemere regiooni suvede kirjelduses on valdavaks arvamuseks, et suved muutuvad jahedamaks ja sajusemaks. «Viimastel aastatel on tõesti juunikuu kui suve esimene kuu jahe olnud. Kokkuvõttes oli suvi aastal 2015 ja 2016 ka tavapärasest sagedasemate sadudega, aga keskmisest soojem,» rääkis Ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhtivsünoptik Taimi Paljak.
Keskmisest märksa soojemad olid suved aastail 2010 ja 2011. «Kuid kaugele ulatuvaid järeldusi ei saa teha viimase paari-kolme ja ka mitte kümne aasta põhjal. Vaadelda tuleks vähemalt 30 aastat, veel parem, viimast 50-100 aastat,» selgitas sünoptik.
«Eelnevast järeldusi tehes on järgnevatel aastatel väga erinevat tüüpi suved võimalikud ja pole ühtegi märki, missugune neist tõenäolisemaks kujuneb,» nentis sünoptik.
TAGASIVAADE MÖÖDUNUD SUVEDELE
Riigi Ilmateenistuse ilmavaatluse osakonna asejuhataja Külli Loodla sõnul on igal suvel nii normist jahedamaid kui ka soojemaid suvepäevi ning selles osas üllatusi ei ole. Tõsiasi on aga see, et kaks viimast suve on olnud kolme suvekuu kokkuvõttes normist pisut jahedamad.
*2016. aasta suve keskmine õhutemperatuur oli 15,5 kraadi (norm 16 kraadi) ja maksimaalseim õhutemperatuur 32,4 kraadi (Võru, 26.juuni).
Möödunud suve tegid eriliseks pigem rohked sajud, mitte õhutemperatuur. Sademete poolest oli 2016. aasta suvi, alates 1961. aastast, sadude rohkuselt teisel kohal.
Juuni viimasel kolmandikul valitses Lõuna-Eestis suisa südasuvine leitsak – õhutemperatuur tõusis üle 30 kraadi. Samas oli juuni esimene pool jahe, Jõgeval sadas veel 6. juunil lumekruupe.
3. juulil üle Lõuna-Eesti liikunud äikesega kaasnenud tuuleiilid murdsid mitmel pool puid ning lõhkusid katuseid. Rekordiliselt sajune oli juuni ning väga sajune oli ka august. Juuli esimesel poolel esinenud äikese- ja hoogvihmad põhjustasid mitme pool üleujutusi.
*2015. aasta oli suve keskmine õhutemperatuur 15,7 kraadi ja maksimaalseim õhutemperatuur 31,6 kraadi (Võru, 6.august).
Sellest suvest erilist oli 17. juuli rahesadu Põlvas, mis tekitas maapinnale valge vaiba (pole väga sage) ning 12.augustil Tartu- ja Viljandimaad tabanud tugev rahesadu – mõnel pool olid raheterad kanamuna suurused.
Kliima maakeral muutub üldiselt soojemaks
Riigi ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallis tõdeb, et kliima tulevik järgmise viiekümne-seitskümne aasta pärast on märksa kindlam prognoos kui ülehomne ilm.
Eesti geofüüsikud, klimatoloogid on pidanud vähemalt kahel korral tegema mudelarvutusi võimalike kliimamuutuste kohta. «Muide, esimese (aastaist 1996–1998) üks tulemusi oli, et Eestisse võivad saabuda migrandid Lõuna-Euroopast,» tõi Kallis näite.
Praeguste stsenaariumide järgi muutub kliima maakeral üldiselt soojemaks. «Sademete hulk sõltub asukohast: näiteks Lõuna-Euroopas tuleb sademeid vähem, meil peaks umbes 10–15 protsenti rohkem tulema. Merevee tase peaks tõusma, torme (nende võib tulla sagedamini, aga Eestis vast eriti mitte − meie mõõtmised ja mudelid näitavad, et neid ei ole viimastel aegadel rohkem olnud,» selgitas ilmateenistuse peaspetsialist.
«Muutunud on mitte niivõrd tuule kiirus, vaid tuulte suund tugevates tormides. Tuulisus sõltub muidugi aastast, mõni aasta läheb nii, et torme peaaegu polegi. Maapinnakerge on Loode-Eestis pea võrdne meretaseme tõusuga,» rääkis ta.
Ilmastik siinmail on muide soojemaks läinud. Tartu-Tõravere ilmajaama üle 150 aasta pikkuses vaatlusreas on kaheksa kuu soojusrekordid pärit ajast pärast 1989. aastat. Külmarekordeist pärinevad viimasest poolsajandist vaid kaks - jaanuari ja novembri omad.
Kui Tartumaal on aasta keskmine õhutemperatuur kerkinud alates 1866. aastast kümnendiga keskmiselt 0,2 kuni 0,3 kraadi võrra, siis selle sajandi keskpaigaks võiks ta mudelarvutuste järgi kasvada praegusega võrreldes kahe, sajandi lõpuks aga 2,7 kraadi võrra. Hullemate stsenaariumide järgi veelgi enam. Nagu ütleb teaduste akadeemia president Tarmo Soomere – me elame ilmasüsteemi suurte muutuste ajastul!