Dokumendiäri süüasja raames käib kohtust läbi ligi 100 tunnistajat

Maarika ehk Ljubov Genrihson juhtis politsei väitel nn passiffiat. Naine ise eitab süüdistusi. Foto: ERR

Mastaapset dokumendiäri juhtinud Ljubovi süüasjas jõudis Harju maakohus sel nädalal tunnistajate kuulamiseni, keda on kokku ligi 100.

Eelmine nädal kulus kohtul jälitustõendite uurimiseks, mida oli kokku kümme köidet. Selle nädala esmaspäeval kuulas kohus üle esimesed tunnistajad. «Sellel nädalal on tunnistajaid kohtusse kutsutud 47 ja juuli viimasel nädalal veel 50,» rääkis kohtu pressiesindaja BNSile.

Mai lõpus alanud protsessil tunnistas Ljubov ennast osaliselt süüdi, öeldes, et ta võtab omaks ainult keeleeksamitega seotud kuritegude toimepanemist. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus märkis aga oma avakõnes, et kõnealune kriminaalasi on kindlasti keskmisest mahukam - menetluse käigus oli esitatud kahtlustus kuritegude toimepanemises 90 inimesele. «Uurimise fookuses oli tähtsate riiklike dokumentide taotlemise protsessi äriks muutmine,» sõnas Evestus.

Süüdistuse kohaselt lõi naine vähemalt kümnest inimesest koosnevat kuritegeliku ühenduse ning juhtis seda, jagades ühenduse liikmetele ülesandeid. Menetlusmaterjalidest nähtub, et kuritegeliku ühenduse kaudu said tellijad riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid.

Selleks võltsiti süüdistuse kohaselt erinevaid dokumente, esitati valeandmeid ning esineti valeidentiteediga. Kuritegusid pandi toime aastatel 2011-2015. «Kavatsen kohtule esitada erinevaid tõendeid, mis kinnitavad kirjeldatud kuritegude toimepanemist. Oluline kaal on jälitusmaterjalil,» kõlas riikliku süüdistaja kõnes.

Kõnealuse kriminaalasja raames sai süüdistuse kokku 12 inimest, kellest enamik kuulsid kohtuotsust kokkuleppemenetluses juba tänavu veebruaris. Dokumendiäri juhi Ljubovi episoodid eraldati aga üldmenetlusse ning tema astus kohtu ette teisipäeval. 75 inimese suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõtetel.

Riigiprokuratuur tõi mastaapse dokumendiäri avalikkuse ette tunamullu oktoobris ning selleks ajaks ligi seitse kuud väldanud uurimisega oli tuvastatud 12 isiku seotus kuritegudega. Samas märkis prokuratuur juba siis, et kuna kuriteod võivad ulatuda aastate taha, on võimalik, et kahtlusaluste ring üha laieneb. Nii ka juhtus ning menetluse käigus lisandus kümneid kahtlusaluseid, kellest enamus olid need, kes dokumendiäri teenust kasutasid ehk endale ebaseaduslikul teel dokumente hankisid.

Paljud kahtlusalused asusid uurijatega koostööle ning nende kõigi kohtu ette viimisel polnud mõtet. Kohusse saadeti süüditus 12 isiku osas, nende hulgas nelja endise riigiametniku osas.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) sisekontrolli osakond sai illegaalsele dokumendiärile jälile üle-eelmise aasta esimesel poolel, kui käivitati kriminaalmenetluse raames kahtlusaluste jälgimine. Grupi tegevus oli üsna konspireeritud ning detailid said menetlejatele teatavaks ülemöödunud aastal järk-järgult. Peagi sai ka kinnitust, et kogu dokumendiäri juhtis 66-aastane naine, kes oli sõlminud tutvused PPA ametnikega pika aja jooksul ning just tema oli see, kes edastas vahendajatele raha ja muid hüvesid, mida PPA töötajad oma ebaseadusliku tegevuse eest said.

Uurimisandmetel ei maksnud ühenduse kliendid konkreetse võltsdokumendi eest, vaid selle eest, et tagada Eesti kondakondsuse, elamisloa või elamisloa pikendamisel protsesside võimalikult ladus kulgemine. Näiteks hoolitsesid süüdistuse saanud PPA ametnikud selle eest, et hankida vajalikke andmeid, mis kergendaksid riiklike dokumentide väljastamise menetlust, lisaks võimaldasid mitmed uurimisalused dokumendi taotlejatel end registreerida elanikuks süüaluste elukohtades, et siis edaspidi dokumentide taotlemisel neid kinnistuid oma ametliku elukohana esitleda.

Muuhulgas käisid uurimisalused ka dokumentide taotlejate eest keele- või kodakondsuseksamil. Selleks olid palgatud ilusalongi töötajad, kes hoolitsesid selle eest, et eksamile läinud isik näeks võimalikult sarnane välja dokumendi tegeliku taotlejaga.

Kurioosse seigana selgus eeluurimisel, et ühenduse juht kasutas ka ise oma illegaalse tegevuse töövilju, luues endale veel kaks kõrvalidentiteeti.