Kuidas saab riik või omavalitsus peret nelikute sünni puhul toetada?

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sinised täpid Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja seinal tähistavad sündinud poisse ja punased tüdrukuid.
Sinised täpid Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja seinal tähistavad sündinud poisse ja punased tüdrukuid. Foto: Mihkel Maripuu

Kui riik saab niivõrd haruldase sündmuse puhul, nagu seda on nelikute sünd, lähtuda üksnes juba välja töötatud toetussüsteemidest, siis kohalikel omavalitsustel on jäetud vabamad käed. «Kindlasti ei jäta me peret niivõrd kihvti sündmuse puhul premeerimata,» lubab Vinni vallavanem.

Ent kas ja millised võimalused üldse on riigil või omavalitsusel nelikute sündi tervitanud perekonna toetamisel? Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk selgitas, et riik toetab laste kasvatamist ja vanemaks olemist läbi toetuste ja teenuste, mida saab taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Vinni vallavanem: «las põnnid kosuvad ja kindlasti ei jäta me peret niivõrd kihvti sündmuse puhul premeerimata. Me oleme väga õnnelikud, et selline tore olukord on»

Näiteks makstakse lapse sünni korral ühele vanemale ühekordselt 320 eurot lapse kohta. Kolmikute või enama sünni korral makstakse 1000 eurot lapse kohta. Samuti on igal perel õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni.

«Riik saab toetada vanemaid ja nende lapsi universaalsete toetustega, kuid lisaks sellele saavad kohalikud omavalitsused toetada oma kogukonnas elavaid peresid juhtumipõhiselt ning paljud seda ka teevad, kas täiendavate toetuste maksmise või mõne tugiteenuse pakkumise näol,» sõnas Turk.

Näiteks maksab Tallinna linn kolmikute ja enama lapse puhul vanematele sünnitoetust 6392 eurot. Ühe lapse sünni puhul maksab Tallinn sünnitoetust 320 eurot.

Ent nagu välja tuleb – ehkki nelikud nägid ilmavalgust just Tallinnas, elab pere tegelikult hoopis Lääne-Virumaal Vinni vallas.

«Kui nüüd natuke naljaga pooleks vastata, siis hetkel ei ole meil vallavalitsuses töötatud välja sellist korda, kuidas käituda nelikute sünni puhul,» ütles Postimehele veidi enam kui 4600 elanikuga Vinni valla juht Rauno Võrno. 

Samas aga tõdes ta, taas kord naljaga, et kuna ka 1930. aastatel sündisid nelikud just Vinni vallas, siis ehk oleks nüüd kindla korra väljatöötamiseks aeg küps. «Meil küll kindlat korda ei ole, aga kindlasti leiame me vahendeid, et seda pere, ma ei ütleks, et toetada, aga pigem premeerida,» ütles Võrno. 

Täna on tema sõnul veel vara öelda, kas perekonda aidatakse puhtalt rahaliselt või hoopis mõne vahva või vajaliku abivahendiga. «Las põnnid kosuvad ja kindlasti ei jäta me peret niivõrd kihvti sündmuse puhul premeerimata. Me oleme väga õnnelikud, et selline tore olukord on,» rääkis vallavanem.

Lisaks juba eelpool välja toodud riiklikele toetustele hakati juulist toetust maksma ka lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm last. Lasterikka pere toetust saab üks vanem, eestkostja, hooldaja, last kasvatava vanema abikaasa või last kasvatav inimene, kellel on lapse vanemaga ühine laps ning kelle peres kasvab vähemalt kolm lapsetoetust saavat last.

Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, makstakse 300 eurot ning perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, makstakse 400 eurot kuus lisaks kehtivale lapsetoetusele. Lasterikka pere toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles