Siseministeerium on valmis arutama riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut vähendada tsiviilkäibes lubatud relvaliike.
Ministeerium on valmis relvaliikide vähendamist arutama
17. oktoober 2008, 19:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo ütles BNSile, et ministeerium ei pea kehtivat relvaseadust liiga liberaalseks ning leiab, et praegu riigikogu menetluses olevas eelnõus toodud piirangud on igapäevases tsiviilkäibes lubatud relvaliikide osas proportsionaalsed ja tagavad seatud eesmärgi.
«Küll aga oleme valmis osalema diskussioonis, kui kõne alla tuleb täiendavate piirangute seadmine,» lausus ta ja lisas, et komisjoni ettepaneku puhul vajab veel täpsustamist, kas silmas peeti vaid tsiviilkäibes lubatud või ka piiratud tsiviilkäibega relvi.
Lisapiirangute seadmine vajab Heinsoo sõnul kindlasti erinevate osapoolte sisulist analüüsi, samuti tuleb tema sõnul hinnata regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu relvadirektiivide sätete ja teiste riikide praktikaga.
«Kehtiv Eesti relvaseadus näeb juba praegu ette rangemad tingimused, kui seda sätestab Euroopa Nõukogu direktiiv relvade käitlemise osas,» lisas ta.
Riigikogu menetluses olev relvaseaduse muudatus lisab tsiviilkäibes keelatud relvade loetellu tääknoa ja teleskoopnuia ning piiratud tsiviilkäibega relvade hulka viskerelvad, mida võib edaspidi soetada relvasoetamisloa alusel koos hilisema registreerimisega relvaomaniku nimele.
Eelnõu sätestab, et vähemalt 18-aastane inimene võib soetada, omada ja vallata piiratud tsiviilkäibega pneumo-, külm- ja heitrelva üksnes juhul, kui ta tegeleb spordialaga, milles need relvad on omased ja vajalikud. Lisaks välistab eelnõu 18-21-aastastel inimestel piiratud tsiviilkäibega pneumo-, külm- ja heitrelvade soetamise, omandamise ja valdamise enese ja vara kaitse ning jahipidamise eesmärgil.
Parlamendi põhiseaduskomisjon tegi ministeeriumile sel nädalal pärast eelnõu aruelu ettepaneku kehtestada relvaseaduse regulatsioon, mis vähendaks igapäevases tsiviilkäibes lubatud relvaliike. Komisjoni hinnangul võimaldaks see maandada ühiskonna julgeolekuriske.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde ütles neljapäeval BNSile, et komisjon leidis viimase aja sündmuste valguses riigi ja inimeste julgeolekust rääkides, et ühiskond peaks olema relvade lubamise osas senisest vähem tolerantne.
Seetõttu peeti tema sõnul vajalikuks üle vaadata praegune liberaalne relvaseaduse regulatsioon.
Linde sõnul soovitab komisjon siseministeeriumil üle vaadata relvaseaduses toodud loetelu nii piiramata kui piiratud tsiviilkäibega relvadest ning seda liikide osas kärpida.
Relvaseaduse järgi on piiramata tsiviilkäibega relvadeks gaasipihusti, kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga pneumorelv, jahinuga ja -puss, allveenuga, spordiotstarbeline vehklemisrelv, ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv, näiteks mõõk, pistoda ja rapiir või selle koopia, kuni 75-kilogrammise tõmbejõuga amb, kuni 45-kilogrammise tõmbejõuga sportvibu ning allveerelv.
Piiratud tsiviilkäibega relvadeks loetakse seaduse järgi eespool nimetamata gaasi-, pneumo-, külm-, heit- ja tulirelvi.