Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mürki pritsiv Edelaraudtee soovitab: pange mesilinnud kinni

15
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Taimekaitsevahendit tohib kasutada vaid varahommikusel või hilisõhtusel ajal, mil mesilased ei lenda. | FOTO: Ants Liigus

Sarnaselt varasematele suvedele on raudteede ääres umbrohumürgitamist kavandav Edelaraudtee Infrastruktuuri AS välja pannud teate soovitusega mesilased tarudesse sulgeda. Mesinike hinnang raudteefirma tegevusele on hävitav.

«Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitatav, võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad,» seisab Edelaraudtee kodulehel umbrohutõrjest teavitavas uudises.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse liige metsmesinik Ülo Lippa : «Mesinike arvamus soovitusest sulgeda soojal suveajal täisjõus mesilasperede väljapääs tarust on hävitav.»

Suveajal lennuavade sulgedes tõuseb tarusisene temperatuur kiiresti ning liigse kuumuse tõttu väljutavad tarumesilased meepõies oleva nektari suvalisele pinnale, mis kleepub teiste mesilaste külge, neid ärritades.

«Tulemuseks on tarusisene totaalne segadus, kleepuvad mesilased kukuvad korpustaru võrkpõhjale, ummistades viimasegi õhusissepääsu,» lisab mesinik.

Seejärel tõuseb temperatuur juba hüppeliselt, kärjed vajuvad mee raskuse all puruks ja kui mesinik lõpuks taru avab on taru täis mee sisse uppunud mesilasi, selgitab Lippa.

Oma muret väljendab Eesti Mesinike Liit ka Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-ile saadetud kirjas, kus seisab: «Arvestades Teie teadet tuleks Türi-Lelle-Pärnu lõigul sulgeda tarude lennuavad 6-ks päevaks. Iga mesinik mõistab, et sellise soovituse elluviimise võimalused on tegelikkusest sama kaugel, kui Kuu Maast. Kuidas tunduks, kui tarude sulgemist soovitav ametnik seisaks mürgipilves hoides ühe käega nina ja teisega suud kinni? Ja nii 6 päeva järjest…»

Lippa sõnul saab teatud võtetega siiski olukorda parandada. Näiteks saab ventilatsiooni parandamiseks lisada võrguga kaetud tühjad korpused, samuti saab mesipuudele päikese kaitseks varjud peale ehitada või koguni mesipuid veega pritsida.

«Paraku kõik see on äärmiselt töömahukas ja võimalusel tuleks kasutada alternatiivi - viia mesila mürgitatud tsoonist kaugemale,» räägib Ülo Lippa. Kuid ka sellega kaasneb probleeme, näiteks transpordi jaoks ventilatsiooni tagamine.

Kemikaalide õhukaudne levik mesiniku sõnul eriliseks probleemiks ei ole. Umbrohumürk ei levi õhu kaudu kuigi kaugele ning juba 4 m/s tuulekiirusega on aine pritsimine keelatud. Suuremat muret tekitab mesinikule hoopis kemikaalide põhjavette sattumine ning nende mõju veekogudele.

Mööda raudteerööpaid sõidab dresiin (kerge kaheteljeline sõiduvahend raudteel liikumiseks), millel on dresiinijuht ning pritsija, mõlemad kannavad kaitserõivastust, selgitab tööprotsessi umbrohutõrje eest vastutava Go Track OÜ kommunikatsioonijuht Marko Paloveer. Paloveer lisab, et seni on töid tehtud öösiti, kui mesilased ei lenda. Tõrjevahendit pritsitakse 4,5 m kaugusele rööbastest, ehk kokku 9m laiuses tsoonis. Raudtee enda kaitsetsoon on kummalegi poole 20 meetrit, kaitsetsooni taimi istudada ei tohi.

Alternatiivseid umbrohutõrje meetmeid Paloveer mõistlikuks ei pea. Paloveer selgitab, et viltu olevate raudteetammide peal ei saa niidukiga sõita, trimmeriga võtaks niitmine liiga kaua aega ning jämedamad umbrohud vohaksid ikka edasi.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu peab oluliseks võimalike alternatiivsete tõrjevahendite otsimist. «Ühe võimalusena, mis on küll suurem muudatus ettevõtte tasandil, tasub mainida meetodit, mille kasuks ka aina enam ettevõtjaid otsustavad – üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele,» lisab Suu.

«Herbitsiidiga on Lelle-Pärnu ja Türi-Viljandi tööde maksumus on umbkaudu 10 000 eurot, muul viisil oleks kordades rohkem,» selgitab kommunikatsioonijuht.

Umbrohtu eemaldatakse 10-20 juuli erinevatel raudteelõikudel. Tõrjeks kasutatakse vahendit RODEO XL.

Maaeluministeerium korraldab kolmapäeval, 19. juulil kell 13 maaeluministeeriumi väikeses saalis mesilaste massilise hukkumise teemal ka arutelu.

Tagasi üles