Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Jörgen Norkroos / Õhtuleht

Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod. 

Justiitsministeeriumi teatel on ahistava jälitamisega tegemist juhul, kui teine inimene kannatanu tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel kannatu tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud.

Nüüd saab kannatanu politseisse minna

Seni oli kannatanul võimalik pöörduda tsiviilkohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks, mille rikkumise korral järgnes kriminaalkaristus. Nüüd aga saab ahistava jälitamise korral ka pöörduda ka politsei poole. 

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral – kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui kedagi seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surutakse ja enda alakeha teise vastu hõõrutakse. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud mingite kindlate kannatanu keha piirkondadega, kuid seksuaalse ahistamisena ei käsitleta n-ö liputamist. Samuti ei mahu uue koosseisu alla kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamine.

Seksuaalne ahistamine on karistusseadustiku järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis aga uue paragrahvi alla ei mahu, on aga karistatavad avaliku korra rikkumisena.

Suurenenud ränne tõi veel ühe muudatuse

Jõustus ka muudatus, mis kriminaliseerib naise suguelundite sandistava moonutamise ja sundabielud. «Kuigi nimetatud teod ei ole teadaolevalt Eestis levinud, tuleneb nende kuriteokoosseisude rakendamise vajadus globaliseeruvast maailmast ja suurenenud rändest,» leiab justiitsministeerium.

Naise suguelundite sandistav moonutamine on levinud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, ent ka Aasia ja Lähis-Ida riikides. Naise suguelundite sandistav moonutamine on inimõiguste rikkumine, mis kahjustab naiste ja tütarlaste tervist, privaatsust ning võib osutuda eluohtlikuks. Selline tegu on karistatav analoogselt muu raske tervise kahjustamisega.

Nii suguelundite sandistav moonutamine kui sundabielu pannakse toime eelkõige alaealiste suhtes, mistõttu on muudetud ka nende tegude aegumise regulatsiooni. «Kui tegu on toime pandud alaealise vastu, siis teo karistatavuse aegumine peatub kuni kannatanu täisealiseks saamiseni ning seejärel on kannatanul aega olenevalt teo raskusest kas viis või kümme aastat politseile avalduse tegemiseks,« selgitas ministeerium.

Sundabielu on reguleeritud inimkaubanduse kuriteokoosseisu sätete kaudu, kuhu on lisatud ka teine muudatus - karistatavaks muutus inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

Eelpool toodud ja juuli algul jõustunud karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles