Küüditamise mälestuskive soovitakse muinsuskaitse hoole alla

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüdivagun.
Küüdivagun. Foto: Tairo Lutter

Kuressaare linnavalitsus ja Saare maakonna Memento ühendus pöördusid muinsuskaitseameti poole ettepanekuga võtta muinsuskaitse alla Jaagarahu ja Roomassaare sadama mälestuskivi ning Kudjape kalmistu mälestusmärk, kirjutab Meie Maa.

Jaagarahu sadamasilla alguses kadakate vahel asuv Jaagarahu mälestuskivi on mõeldud 1941. ja 1949. aastal Saaremaalt küüditatuile. Kivi püstitas Memento 17. juunil 1989. Jaan Tammsalu ja Elmar Reinsoo poolt pühitsetud kivil seisavad sõnad «siit algas saarlaste teekond külmale maale».

1990. aasta 1. juulil Roomassaare sadamas avatud mälestuskivi paigaldati 1.–3. juulil 1941 Siberisse saadetud 697 inimese mälestuseks. Kudjape kalmistu mälestusmärk «Memento» on pühendatud nõukogude võimu poolt aastail 1940–53 represseeritud ligi 7300 saarlase mälestusele. Eriti arvukalt saarlasi ja muhulasi langes kolme suurküüditamise ohvriks: 14. juunil 1941. aastal – 530, 1.–3. juulil 1941. aastal – 697, 25.–26. märtsil 1949. aastal – 1055.

Monument sümboliseerib laevavööri, mille sisse on valatud üheksa raudteerelssidest kokku keevitatud risti. Saarlaste tee Siberisse algas laevade pardal ja jätkus loomavagunites mööda raudteed. Viimasele, otsekui lõputule kaugusele viitavale ristile on kinnitatud kuldne «Lootuse rist». 1991. aastal avatud mälestusmärgi kavandas metallikunstnik Mai Mägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles