Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Reformierakondlased: EVR Cargo vaguniäri on võrreldav keemiatööstuse arendamisega Süürias

Täiendatud kell 13.16

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: TASS / Scanpix

Riigifirma EVR Cargo Venemaal aetavat vaguniäri tabas opositsioonilise Reformierakonna terav kriitikalaine, poliitikud ennustavad president Vladimir Putini kontrolli all oleva äri peatset kõrbemist ja peavad seda äri võrreldavaks keemiatööstuse arendamisega Süürias.

Reformierakondlased näevad vaguniäri taga ka Keskerakonna ja Kremli võimupartei Ühtse Venemaa vahelist koostöölepet.

Kross: uskumatu, et aastal 2017 aetakse sellist äri

Riigikogu liige Eerik-Niiles Krossi sõnul poleks ta uskunud, et Euroopa Liidu eesistujariik investeerib aastal 2017 Eesti maksumaksja raha Vene raudteeärisse.

«Nüüd pannakse Venemaale 30 miljonit eurot riigi raha ärisse, mis on täielikult Putini poliitilise ja praktilise kontrolli all. Kõigepealt tehakse tellimus Vene vaguniehitajale, siis hakatakse maksma Vene makse ja siis loodetakse, et kunagi saab ka Eesti sellest kasumi. Raudteejuht ütleb, et «järgmise seitsme aasta jooksul me ei näe, et nõudlus võiks järsult langeda". Mis meil on selline mees ametis, kes näeb Venemaal toimuvat 7 aastat ette? Ja seda, mis seal praegu toimub ei näe?» kirjutas Kross sotsiaalmeedias.

Krossi nimetas täielikuks jampsiks, et keegi võiks tõepoolest arvata, nagu laseks Putin Eesti riigil nende arvel raudteeäris raha teenida. Krossi sõnul mõistab ta sisepoliitiline sõnumit Keskerakonna valijale: «Meie ajame Kremliga äri, las teised õiendavad».

Samas juhtis ta tähelepanu valitsuse tegevusprogrammile, mis ütleb: «Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele.»

Kross märkis, et kokkulepitud ELi poliitika Venemaa suhtes näeb kuni Ukraina agressiooni lõppemiseni ainult selektiivset suhtlust. Valdkonnad, kus EL Venemaaga asju ajab on kliima, arktika, merejulgeolek, haridus, teadusuuringud, piiriülene koostöö ja kodanikuühiskond. ELi Nõukogu on otsustanud, et eesmärk on "suurendada EL-i vastupidavust energiajulgeoleku, hübriidohtude ja strateegilise kommunikatsiooni suhtes.

«Kui selline näeb välja Keskerakonna «külmutatud» leping Ühtse Venemaaga, siis milline võiks välja näha asi siis kui see «lahti külmutatakse»,» küsis Kross.

Pentus-Rosimannus: kas valitsus alustab Süürias keemiatööstuse arendamist?

Endine välisminister, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus kirjutas sotsiaalmeedias, et praeguse valitsuse geopoliitiline kompass on kapitaalselt paigast ära. «Mis järgmiseks? Alustatakse Süürias keemiatööstuse arendamist?» küsis ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul on Putini režiimi jaoks strateegiliste valdkondadega seotud majandussuhted alati olnud osa poliitikast ehk majandusliku sõltuvuse suurendamine Vene turust on nende jaoks üks viis kasvatada selle režiimi poliitilist mõju.

«Milleks peaks Eesti riigiettevõttel olema sanktsioonide all oleval Venemaal intensiivsemad majandussuhted, mille läbi selgelt suureneb võimalus nende riigiettevõtete käekäigu eest vastutavate ministrite poliitiliseks manipuleerimiseks? Kelle huvides see on?» kirjutas Pentus-Rosimannus.

Ta märkis, et Venemaa on Euroopa Liidu sanktsioonide all, sest Putini režiim on annekteerinud ja okupeerinud Krimmi, sest Ukrainas käib jätkuvalt sõda - ka viimaste suvekuude ajal on seal hukkunud kümneid inimesi.

«Me oleme Euroopa Liidu eesistujad, kes on sõnades lubanud teha kõik, et ühtsust agressorina käituva Putini reźiimi suunas hoida. Toomi-Ratase valitsuse avang täiesti vastupidises suunas ei tekita mitte ainult rahulolevat käte hõõrumist Kremlis, vaid tõenäoliselt põhjendatud küsimusi ka meie liitlaste hulgas. Me kõik oleme näinud, kuidas Keskerakonna valitsus on Eesti siseselt üritanud ühele publikule üht juttu ajada ja teisele publikule teist, aga riigi usaldusväärsusega ei tohi selliselt mängida,» kirjutas Pentus-Rosimannus.

Pevkur: Eesti selge majanduspoliitika on asendunud sogase veega

Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul torkab tänaseid lehti sirvides silma, et senine kindel ja arusaadav välis- ja majanduspoliitika on asendunud sogase veega ning Eesti poliitika on muutunud ettearvamatuks ja põhimõttelagedaks.

«Veel aasta tagasi oli pilt üheselt selge - vastuseks Ida-Ukraina ja Krimmi annekteerimisele kehtestasime koos ülejäänud EL liikmesriikidega Venemaale sanktsioonid. Kuigi see oli (eriti) transiidisektorile valus otsus, mõisteti ometi selle vajalikkust. Meile eksistentsiaalselt olulised väärtused nagu vabadus ja solidaarsus nende suhtes, kelle puhul on õigust territoriaalsele terviklikkusele räigelt rikutud, on olulisemad kui majanduslik tulu. Nüüd aga loeme tänasest Postimehest, et seni kehtinud põhimõtetele on valitsuse heakskiidul selja keeranud riigifirma!?!» kirjutas Pevkur.

Ta nentis, et olukorras, kus Euroopa Liit alles hiljuti pikendas Venemaale kehtestatud sanktsioone, ootav ta huviga, kuidas kavatseb peaminister Ratas oma valitsuse kahepalgelist poliitikat jätkata EL järgmisel ülemkogul või mida ütleb selle kohta välisminister Sven Mikser.

Ligi: Eesti uue välisministri nimi on EVR Cargo

Endine rahandusminister, riigikogu liige Jürgen Ligi kirjutas sotsiaalmeedias irooniliselt, et Eesti uue välisministri nimi on riigiettevõte EVR Cargo ning Eesti poliitikud on aastaid kütnud hirmu, nagu oleks Venemaa kõige suurem vaenlane.

«Too teine, välisministeeriumi nime kandev asutus, ütleb et riigiettevõtte investeering Venemaale on «pehmelt öeldes keeruline ja ka riskantne, sest Eesti ettevõtted tulevad Venemaalt pigem tagasi, ja sageli kahjumiga». Aga Cargo on erasektorist investorina julgem. Erast (erasektorist  toim.) öeldakse, et asi «tekitab kõhedust» ja et see on ۍpretsedenditu samm, mis annab tööd ja raha vaid Venemaa tehastele, terminalidele ja raudteevedajatele, kes on selgelt võidus, Eesti maksumaksjale jäävad aga kõik riskid, mis on sarnased lotomängu või kasiinoskäimisega», et «vagunite rendiäri on ülimalt kõikuv»,» kirjutas Ligi.

Ta lisas, et kui Eesti ministeeriumid siiski oma valdkonna poliitikat ja ka EVR Cargot juhivad, peavad nad nüüd selgelt ütlema, et Venemaal ülipolitiseeritud ja administratiivselt ettearvamatusse raudteemajandusse Eesti maksumaksja ei tohi investeerida ning et ka välispoliitiliselt on see lihtsameelne.

«Cargo tuleb aga erastada, sest riik pole loomult kaupmees ega kaubavedaja, tal pole selliseks tegevuseks oskusi ega õigust riskida,» kirjutas Ligi.

Paet: vagunidiil õõnestab sisuliselt läänemaailma sanktsioone Venemaa suhtes

Reformierakondlasest europarlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul kõlab EVR kargo vagunidiil nii, nagu asuks see Eesti riigile kuuluv firma teises reaalsuses või siis on Eesti otsustanud, et 2014. aastal Venemaa läbi viidud Krimmi annekteerimine ning sõda Ida-Ukrainas ja selle tagajärjel Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa suhtes ei loe enam midagi.

«Nimelt võiksid ju Vene ettevõtted ise laenu võtta ja endale vajaminevaid vaguneid rahastada, kuid millegipärast seda nad ei tee. Ja sellel on kaks peamist põhjust - sanktsioonide tõttu Vene ettevõtted ja seal hulgas pangad Euroopa, USA ja teiste lääneriikide pankadest ise laenu ei saa ning teiseks on vagunite renditurg Venemaal, arvestades üldist majanduse ebastabiilsust, väga riskantne,» teatas Paet.

Ta märkis, et seega kasutab Venemaa EVR Cargot sisuliselt ELi sanktsioonidemurdjana, et saada rahastust uute vagunite jaoks.

«Praegune ELi eesistujariik Eesti on seni pidanud Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone oluliseks kuni sõda Ukrainas on lõppenud ning Venemaa on asunud täitma Minski kokkuleppeid. Seda pole aga paraku juhtunud ning iga päev hukkuvad ukrainlased Ida-Ukrainas. Seega ei ole aktsepteeritav, et Eesti riigile kuuluv ja poliitilise juhtimise all olev EVR Cargo läheb Eesti riigi sõnu ja tegusid sanktsioonide osas lahku rebima,» ütles Paet.

Ta lisas, et Eesti riigile kuuluv ettevõte ei tohi minna nii riskantsele turule, kus juures need riskid on osaliselt suured just sellesama Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas.

«Kõike seda arvestades tuleks EVR Cargo ainuaktsionäril ehk majandus- ja kommunikatsiooniministril Simsonil koos rahandusministri Tõnistega see plaan lõpetada, et Eesti siirus Euroopa ühtse Venemaa-poliitika osas kahtluse alla ei satuks,» lausus Paet.

Tagasi üles