Eesti Koostöö Kogu nõukogu kinnitas täna programmilise dokumendi Harta 2011 «Eesti tee», mis kutsub eeloleval kümnendil nii otsustajaid kui kõiki ühiskonnaliikmeid keskenduma Eesti elukvaliteedi parandamisele.
Harta 2011 seab eesmärgiks elukvaliteedi tõstmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Just kõrge elukvaliteet on Eesti jätkusuutliku arengu ning kestlikkuse eeldus ja eesmärk,» seisab harta tekstis.
Harta arvestab Eesti arenguprioriteete ja strateegilisi valikuid ning määratleb Koostöö Kogu peamised tegevussuunad aastateks 2011-2014.
«Harta 2011 keskendub neljale teemale, millest eriti olulisena tahaks välja tuua just avaliku halduse uuendamise teema,» sõnas Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. «Tahame tõstatada mitte ainult paljuräägitud haldusreformi, vaid kogu Eesti riigivalitsemise teema laiemalt - ehk kui palju «riiki» ja normeerimist Eesti vajab, arvestades piiratud ressursse.»
Samuti on tema sõnul jätkuvalt oluline inimvara teema: «Kas suudame alanud kümnendil pöörata oma langustrendid tõusule, et Eesti mitte ei depopuleeruks, vaid meie rahvastik ja selle kvaliteet hakkaks kasvama.»
Mühlsi sõnul on Eestil võimalus taaskord positiivselt eristuda, kui suudame tuua murrangu ka protsessidesse, mis on omased üleminekuühiskondadele ning kujundada väikesele ühiskonnale omane arengumudel.
Eesti Koostöö Kogu võtab hartaga enda esmasteks ülesanneteks lähiaastatel:
1. Eesti inimvara väärtustamine. Inimarengu aruanne, elukvaliteedi ja inimvara indeks ning valdkondlikud raportid on need instrumendid, millega Eesti Koostöö Kogu osaleb inimvaraga seonduva teadvustamisel ja lahenduste pakkumisel.
2. Haritus elukvaliteedi põhinäitajana. Koos haridusministeeriumiga toetab Koostöö kogu Eesti uue haridusstrateegia väljatöötamist, kutsudes kõiki huvitatud pooli osalema meie hariduse tuleviku kujundamisel. Samuti alustatakse tööd selle nimel, et elukestev õppimine kui mõtteviis saaks omaseks igale Eesti inimesele.
3. Teised rahvused kui ühiskondlik rikkus. Rahvuste ümarlaua tegevus on suunatud sellele, et Eesti elukvaliteeti kui väärtusmõõtu mõistetaks siin elavate rahvuste ühise eesmärgina keelest, rahvusest või usutunnistusest sõltumata.
4. Avaliku halduse uuendamine. Töötatakse välja ettepanek, mis lähtub avaliku halduse tõhusamaks muutmisest ning Eesti tervikliku ja tasakaalustatud arengu tagamisest.