Eesti aktsendiga telehääl Moskvas

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauljanna Roksana Babajan koos Urmas Otiga Kesktelevisiooni saate salvestusel.
Lauljanna Roksana Babajan koos Urmas Otiga Kesktelevisiooni saate salvestusel. Foto: RTR

Kui Urmas Ott on millegagi Venemaa televaatajatele kustumatu mulje jätnud, siis on selleks ainult talle omane eesti aktsent. Televisiooni asjatundjad lisavad sellele Oti poolt Kesktelevisioonis esmakordselt tutvustatud uudse talk show’ žanri.


Vanemad Venemaa televaatajad mäletavad Urmas Otti tema Kesktelevisioonis juhitud intervjuu-saate «Teletutvus» järgi, kus baltlase aktsendiga saatejuht küsitles kümneid kuulsaid Nõukogude näitlejaid, sportlasi ning ühiskonnategelasi. 1988. aastal pälvis Ott selle eest ka NSVLi ajakirjanike liidu preemia. Esimene saadete periood kestis 1987. aastast 1993ndani.


«On inimesi, kes ei tegele poliitikaga ega poe nahast välja aktuaalsuse nimel, kuid muutuvad siiski epohhi sümboliks. Nõukogude viimaste aastate jaoks on selliseks sümboliks saanud telesaatejuht Urmas Ott. Kordumatu ning äratuntav eesti aktsent, tumedate prillide taha varjunud silmad…» kirjeldab Otti üks Venemaal ilmunud järelehüüetest.


Teist telesaatejuhti, keda oleks aktsendi pärast kritiseerimise asemel hoopis kiidetud, pole Vene telemaastikult ilmselt võimalik leida. Ott oli erand kõiges.


Sama väljapaistvad on olnud ka kõik tema intervjueeritavad. Millegipärast on neist Venemaa kuulsustest paljudele meelde jäänud intervjuu tänavu manalateele läinud legendaar­se Nõukogude näitleja Nonna Mordjukovaga. See leidis aset Oti teise tulemise ajal Venemaa televisiooni 1998. aastal.


Vahest seetõttu, et telesaade avaldas otsest mõju ka näitlejanna edasisele elule. Ott küsis Mordjukovalt, kuidas on võimalik, et niisugune kinotäht elab pisikeses korteris pealinna äärealadel. Mordjukova naljatles seepeale, et ehk peaks tõesti informeerima UNESCOt, millistes uberikes elavad paljud Venemaa väljapaistvad kultuuritegelased.
Ei läinud mitut päevagi, kui toonane peaminister Viktor Tšernomõrdin andis korralduse Mordjukova korteriprobleem lahendada. Varsti koliski Oti saatekülaline uhkesse kolmetoalisse korterisse.


Üks Vene väljaannetest on nimetanud Otti intervjuude kuningaks, teine Nõukogude talk-show-meheks, viidates tema autorisaadete väljumisele tolleaegse intervjuu piiridest vabamaks ja julgemaks jutusaateks.


Viisteist aastat pärast Oti tulekut Moskva teleilma ilmus Izvestijas pikk intervjuu telestaariga, milles too tunnistas, et ei teagi põhjust, miks ta kadus Vene teleekraanilt pärast teise intervjuudesarja katkemist telekanalis RTR., mida filmiti uhkes restoranis Praha.


«Mulle ei selgitatud midagi. Võib-olla ärritas kedagi Praha, võib-olla minu isik,» oli ta öelnud. «Ma ei lootnud Vene telemaastikule naasta. Arvan, et Moskvas on piisavalt häid ajakirjanikke ning saate peaksid tegema venemaalased.»


Aasta hiljem tuli Ott siiski Vene televisiooni tagasi. Uudis 2003. aastal Venemaa teise ešeloni telekanalite hulka kuuluva Ren-TV eetrisse tulevast telesaatest «Maailma parimad šõud Urmas Otiga» tekitas suuremat elevust Eestis kui Venemaal. Ott täitis seal vaid välismaise tõlkesaate kuulsa vahetekstide lugeja rolli.


Tema varasemat pärandit Nõukogude aja lõpu värvika intervjueerijana hindas eile kõrgelt ka kaastundeavalduse edastanud Venemaa president Dmitri Medvedev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles