Tanel Tarum: tasuta õigusabi nuumab rikkaid ja hulle (3)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtusaal.
Kohtusaal. Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsministeerium lükkab ümber tuntud kinnisvarabüroo asutaja väited, justkui tooks kuni 1,5-kordset palka teenivatele inimestele tasuta õigusabi pakkumine endaga kaasa hulgaliselt probleeme.

Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda statistikaameti avaldatud keskmisest.

1Partner Kinnisvara asutaja Tanel Tarum teatas pressiteates, et tema arvates tähendab see jõukate inimeste kulude kinnimaksmist ja absurdsete kaebuste hüppelist kasvu.

Jaburaid hagisid saab rohkem olema?

Ta tõdes, et sisuliselt on õige, et tasuta õigusabi saavad inimesed, kes ei suuda selle eest ise maksta. «Seega peab küsimus alguse saama kohalikust sotsiaalosakonnast, kui inimene on jäänud «rataste vahele». 1700 eurot kuus teeniv inimene pole ju vaene, vaid keskklass, kes suudab ise oma õiguste eest seista ja maksta,» sõnas Tarum.

Ettevõtja sõnul lõpetavad igal aastal kooli sajad juristid ja arusaadav, et nad peavad endale töö leidma. «Sellises mahus riiklikult doteeritud õigusabiteenus loob hea pinnase «naabri kass teeb kõva häält» tüüpi hagide tekkeks. See viib olukorrani, kus mõned inimesed lasevad igaks juhuks kasvõi sünnipäevakutse juristil üle vaadata,» lisas Tarum.

«Õnneks ei anna kohus kõikidele jaburustele menetlusluba, seega paljusid asju ei hakatagi käsitlema. Aga ka eitava vastuse koostamisele kulub aega, kohtu töökoormus tõuseb paratamatult ja asjalikud küsimused lükkuvad veelgi edasi,» ütles Tarum. «Kui selliselt raha kulutatakse, siis ühtepidi tegelik vajaja ei saagi abi ja mina ei taha seda maksumaksjana kinni maksta.»

Tõepoolest, seni sai tasuta õigusabi inimene, kes elab vaesuses või toimetuleku piiril. «Kuid ka suur osa neist inimestest, kes saavad harilike kulude - näiteks toit, eluase, transport, riided ja ravimid - katmisega hakkama, ei pruugi ootamatute õiguslike probleemide kerkimisel suuta kvaliteetset õigusabi oma sissetulekutega hankida,» ütles Postimehele justiitsministeeriumi pressiesindaja Dagne Mihkels.

Ta tõi välja, et advokaadi tund maksab Eestis turutingimustel keskmiselt 130eurot+km, juristil alates 50 eurot+km. «Riigi toel saadav õigusabi on vajalik mitte üksnes vaesuses elava inimese jaoks, vaid ka keskmise sissetulekuga inimese jaoks, kes muidu võib õigusabi kõrge hinna tõttu oma õiguste kaitsmisele käega lüüa,» selgitas ta programmi vajalikkust.

Ta märkis sedagi, et õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse visiiditasu eest viis eurot koos käibemaksuga, välja arvatud alaealised. Sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot koos käibemaksuga. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk tunnitasuga 40 eurot koos käibemaksuga.

Justiitsministeerium vaidleb Tarumile vastu

«Mis puutub Tanel Tarumi ennustusse, et nüüd koormavad inimesed kohtud üle ja suurendavad mõttetult kohtute töökoormust, siis sellise väitega ei saa olla nõus,» ütles Mihkels. «Näiteks tsiviilasjades saab kohtusse pöörduda praegugi igaüks, kuid kui inimesel on enne seda võimalik spetsialistiga oma probleem ja võimalused läbi arutada, vähendab see võimalust hagideks, mida Tanel Tarum nimetab «kass-teeb-kõva-häält-hagideks.»

Justiitsministeeriumi esindaja lisas, et õigusnõu pakuvad professionaalsed õigusnõustajad, kelle ülesanne on iga kord konkreetse asja, seal hulgas ka kohtusse pöördumise perspektiivi hinnata. «Kui perspektiivi ikka üldse ei ole, siis üritatakse see kliendile võimalikult kiiresti selgeks teha,» sõnas Mihkels.

Kui juba kohtusse pöördutakse, siis pöördutakse tema sõnul korrektsete dokumentidega, mis muudab kohtumenetluse efektiivsemaks. Kui probleemid arutatakse spetsialistiga läbi, kes aitavad ka dokumentide koostamisel, siis jõuavad kohtusse korrektselt vormistatud dokumendid. Justiitsministeeriumi hinnangul aitab see kohtute koormust just vähendada.

«Lisaks lahenevad spetsialistiga arutades paljud probleemküsimused juba kohtuväliselt. Seega, vastupidiselt väidetult kohtute töökoormus hoopis väheneb,» ütles Mihkels.

«Kinnisvaraekspert näitas, et ta ei jaga õigusvaldkonnast kohe üldse mitte midagi»

Ka Eesti Õigusbüroo OÜ tegevjuht Artur Fjodorov pole Tarumi kriitikaga päri. «Tunnustatud kinnisvaraekspert võttis sõna teemal, millega tal puudub igasugune kokkupuude ja näitas, et ta ei jaga õigusvaldkonnast kohe üldse mitte midagi,» kirjutas Fjodorov sotsiaalmeedias. 

Tarumi väide, et õigusnõu peaksid andma kohalikud sotsiaalosakonnad on Fjodorovi sõnul niivõrd «asjatundmatu ja elukauge», et seda on võimatu tõsiselt võtta. «Ka kõige parema tahtmise korral ei muutu sotsiaalosakonnad kunagi õigusbüroodeks.»

Fjodorovi sõnul on inimeste mured vägagi praktilised - tüüpilisemad neist on näiteks elatise ja perekonnasuhete küsimused, tööalased suhted ning võlaküsimused. «Mitte kuskil ei näe ma kassi ja sünnipäevakutsete probleemidega kinnisvaraeksperte või teisi «rikkaid ja hulle».»

«Tarum avaldab, et tema maksumaksjana ei soovi riigi õigusabi süsteemi üleval pidada,» jätkab Fjodorov. «Noh, sama loogika järgi ilmselt ei soovi ta ka maksta sotsiaalmaksu, sest ei ole pensionär. Või ravikindlustust, kuna ei ole haige. Või ei näe mõtet maksta makse tuletõrje ülalpidamiseks, kui enda maja parajasti ei põle. Kogu lugupidamise juures, sellise tasandi arutelu ei vääri suuremat tähelepanu.»

Fjodorov lisas, et Eesti Õigusbürood ja justiitsministeeriumit tõesti huvitab, kas ja kuidas on inimesed õigusabiga rahul või kuidas saaks süsteemi veelgi paremaks muuta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles