Metsmustikatest võib tänavu suu puhtaks pühkida (7)

Agnes Saik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustikas.
Mustikas. Foto: Lauri Kulpsoo/ Postimees

Ilmataat vussis ära tänavuse mustikasaagi: talv oli sinimarjade jaoks liiga soe, kevad aga külmavõitu.

«Hästi vähe on, tõesti on vähe ja ei tule ka,» ütles Kloogal mustikametsa keskel elav pensionär Ella Kasmann. Ta rääkis, et seadis paaril korral sammud kodusesse männimetsa, lootes tagasi tulla korraliku marjasaagiga. Metsas ootasid teda vaid üksikud sinakad marjad mustikapõõsaste peal. Ta kirjeldas, et endale külmkappi ja lastele piimaga söömiseks natuke sai. Paari tunni jooksul noppis ta mändide keskelt vaid umbes liitri jagu sinimarju.

Kevadel ta sügavamal metsas uurimas ei käinud ja seega ei tea, kas männikus ka puhmad õitsesid või mitte, rääkis Kasmann. Hoovi tagumise värava taga aga silmas ta küll mõnda roosakasvalget õit ning mõtles, et mustikad õitsevad ja tänavu tuleb hea marja-aasta. Seeni ka ei ole, ainult raiesmik on paksult metsmaasikaid täis, kirjeldas parajasti maasikaid korjav naine.

Kasmann sõnas, et eelmistel aastatel nägi metsas hoopis teistsugust pilti: siis oli marju kohe väga palju. Ta korjas kõigepealt endale varudeks, siis kuulutas, et temal sai külmkapp täis ja pakkus teistelegi. Metsmustikahuvilisi oli rohkem, kui ta korjata jaksas ja pooled jäid ilma, rääkis ta.   

Maaülikooli aianduse osakonna dotsent Marge Starast ütles, et ka mitmel pool Lõuna-Eestis on mustikaid kesiselt. Ta sõnas, et tühjade mustikapõõsaste taga on ilma vingerpussid. Sellel aastal kõikusid temperatuurid talvel palju.

Detsembri lõpus oli soe, mõnes paigas üle viie kraadi sooja. Sellise temperatuuriga hakkavad aga õiepungad juba paisuma. Normaalselt talvituv pung talub käredamat pakast, kuid puhkeolekust ärganud pung saab külmakahjustusi juba miinus seitsme kraadi juures. Ta kirjeldas teise võimalusena, et mustikate õitele võisid liiga teha mais mõnes paigas ka aednikke kiusanud öökülmad. Sinimarjade avanenud õied taluvad vaid paari miinuskraadi.

Starast ütles, et mõlemad põhjused võivad olla omased vaid kindlatele piirkondadele ja kusagil mujal võib rohkem mustikaid siiski leida. Tänavune talv oli aga mustikapuhmastele keeruline. Olukord kultuurmustikatega on siiski mõnevõrra parem, sest need õitsevad kaks nädalat hiljem ja on seega külma eest paremini kaitstud.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles