«Tema intervjuud ja raamatud jäävad meile näitama teravalt otsekohest, väljapoole väga hoogsat ja sisemiselt ülimalt tundliku meelega Urmas Otti, kes hoolis oma inimestest ja armastas oma riiki,» kirjutas riigipea.

«Tema viimased aastad on aga jutustus elutahtest ja eneseusust, et ikka on võimalik närivat salakavalat vastast võita, ikka on võimalik elada. Just seetõttu on Urmas Oti lõplik minek - kui juba tundus, et ta on taas püsti tõusmas - eriti ebaõiglane.»

Eesti jääb Urmas Otist puudust tundma, kirjutas president Ilves.