Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel ei olnud kümnetel ülikoolide õppejõududel eelmise aasta alguse seisuga vajalikku teaduskraadi ja samamoodi ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele terve hulk teadureid.
Riik kontrollib kõrgkoolide õppejõudude kvalifikatsiooni
14. aprill 2011, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees asus uurima, kas Eesti ENIC/NARIC keskuse (Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus – toim) juhataja Gunnar Vahti koostatud andmed peavad tõepoolest paika. Asutus tegi vastava ülevaate juba eelmise aasta algul, nimekirja olemasolu selgus aga Postimehele pärast seda, kui Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) personaliosakonna juht saatis märtsi lõpus haridusministeeriumile järelepärimise palvega saata nimekiri ka talle tutvumiseks.
Valesti kirja
Nüüd siis tuligi välja, et osa ülikoole on sisestanud hariduse infosüsteemi oma õppejõudude kohta ekslikult puudulikke andmeid. Samas selgus, et ka riigi suuremates ülikoolides leidus ja leidub ilmselt praegugi õppejõude ja teadureid, kes puuduliku akadeemilise tausta tõttu ei tohiks seda tööd teha.
Aastatel 2009–2012 viib haridusministeerium läbi kõrgkoolide õppekavagruppide üleminekuhindamise ja selle käigus tehakse lisaks õppekavale ja paljule muule selgeks ka õppejõudude kvalifikatsiooni vastavus nõuetele.
Vaht lausus, et tema analüüsi järgi olid kvalifikatsiooni osas avalik-õiguslikest ülikoolidest paremas seisus üllatuslikult rakenduskõrgkoolid ja erakõrgkoolid. «Avalik-õiguslikes ülikoolides oli tõepoolest rohkem neid õppejõude, kes ei vasta kvalifikatsioonile,» ütles ta.
Vahti hinnangul peaks kvalifikatsiooni puudumisele kõrgkoolides kehtima nulltolerants. «Samas oli peaaegu kõigis avalik-õiguslikes ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides vähemalt üks, kaks või kolm sellist õppejõudu,» märkis ta.
Erakõrgkoolide paremat tulemust selgitas Vaht ka sellega, et need on haridusametnike kõrgendatud huvi orbiidis.
Teaduritel peab olema teaduskraad, aga mõnelgi neist on Vahti sõnul ette näidata vaid nõukogudeaegse spetsialisti diplom või praeguse 3+2 kõrgharidussüsteemi (kolm aastat bakalaureuseõpet ja kaks aastat magistriõpet) eelne bakalaureusekraad. See kuulutati küll võrdväärseks magistrikraadiga, aga ei ole ENIC/NARIC keskuse juhataja kinnitusel siiski teadusmagistrikraad.
Erand loomeisikule
Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadusprorektori Anne Luige sõnul on õppejõudude ja teadurite poolele vähemasti viimastel aastatel valitud ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavaid inimesi.
«Ma võin küll eksida selles osas, mis toimus varem,» lisas prorektor.
Samas tunnistaski EMÜ akadeemiline sekretär Lea Michelson, et tõenäoliselt peavad paika ENIC/NARICi andmed selle kohta, et ülikoolis oli mullu üks vajaliku teaduskraadita õppejõud ja 11 teadurit.
Ta selgitas, et ilmselt on teaduri ametisse varem nimetatud Nõukogude spetsialisti diplomiga inimesi, aga reeglina ei lasta neil enam uuesti ametisse kandideerida.
See üks piisava kvalifikatsioonita õppejõud tegutseb maastikuarhitektuuri osakonnas. Michelson põhjendas tema akadeemilisel tööl hoidmist sellega, et tegu on loomeisikuga.
Postimehe andmetel on selleks õppejõuks maastikuarhitektuuri osakonna professor Friedrich Kuhlmann, kelle õpetada on maastikuarhitektuuri teooria ja maastikukujundus.
Seadus lubab tõepoolest erandina õpetada dotsendina või professorina kunstialal ka doktorikraadita inimestel, kes on muu hulgas ka tunnustatud loomeisikud. Samas tunnistas ka ENIC/NARIC keskuse juht Vaht, et «tunnustatud loomeisiku» kriteeriume pole kehtestatud ühegi õigusaktiga.
TTÜ teadusprorektori Erkki Truve sõnul pärinevad praegugi ringlevad andmed eelmise aasta 21. jaanuarist. «TTÜ õppejõudude andmete sisestamine oli sellal pooleli ja nii oli ka see proovitööna tehtud kokkuvõte vigu täis,» rääkis ta.
Praeguseks on kõigi õppejõudude andmed Truve sõnul korrektselt sisestatud. Ta kinnitas, et ülikoolis töötavate õppejõudude kvalifikatsioon vastab sajaprotsendiliselt nõuetele.
Samas tunnistas Truve, et teadurite seas leidub tõepoolest terve rida selliseid, kellel on kas magistrikraad või Nõukogude Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom. «Nad osalevad erinevates teadusprojektides ning enamik neist on praegu TTÜ doktorandid,» selgitas ta.
Seoses teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatuste vastuvõtmisega võib aga sellised doktorandid järgmisest aastast tituleerida nooremteaduriks.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul on Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) sisestatud tõepoolest vigaseid ja/või puudulikke andmeid, aga seda ikka ülikoolide endi poolt. «Tegelemegi praegu koos ülikoolidega andmete kontrollimisega,» lisas ta.
Tulevaks aastaks peaks olema kõigi ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide üleminekuhindamine lõpetatud ning veel enne sügist peaks mõni praegune eraülikool või rakenduskõrgkool saama teate, mille tulemusena tuleb uksed kinni panna.
Kiirpäring keskusesse
Ka TÜ kohta mullu hariduse infosüsteemist leitud andmed ei vastanud õppekvaliteedi peaspetsialisti Margit Raudsepa sõnul üldjuhul tegelikkusele. «Samas tuli ülemineku hindamise käigus välja, et mõne TÜ Viljandi kultuuriakadeemia looverialade õppejõu kvalifikatsioon ei olnud kooskõlas nende ametikohaga,» tunnistas ta.
Kokku oli selliseid õppejõude Raudsepa hinnangul nelja-viie ringis, lisaks oli kvalifikatsioon puudulik ka ühel TÜ Pärnu kolledži õppejõul. Peaspetsialist lisas, et sobiva kvalifikatsioonita õppejõud ei tööta enam kultuuriakadeemias akadeemilistel ametikohtadel.
TÜ üliõpilaskonna esimehe Alo Lõokese sõnul ootavad tudengid ülikoolilt eelkõige parimat haridust. «Minu arvates on õppetöö kvaliteet viimasel paaril aastal ülikooli jaoks üldse tähtsaim teema,» lisas ta.
ENIC/NARIC ajas ülikoolid elevile
Vastavalt Eesti ENIC/NARIC keskusele saadetud õppejõudude andmetele ei olnud nii paljudel õppejõududel eelmise aasta algul ametikohale nõutavat kvalifikatsiooni:
• Tartu Ülikool (TÜ) – 21
• Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) – 7
• Tallinna Ülikool (TLÜ) – 5
• Eesti Maaülikool (EMÜ) – 1
Nii paljudel dotsentidel ei olnud doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Juhul kui isikud õpetavad kunstialal ja on muu hulgas tunnustatud loomeisikud, võivad nad kunstialal dotsendina või professorina töötada. Eesti ENIC/NARIC keskus aga ei ole pädev hindama nende tunnustatust, kuna õigusaktiga ei ole «tunnustad loomeisiku» kriteeriume kehtestatud.
• TLÜ – 16
• TÜ – 9
• TTÜ – 2
• EMÜ – 0
Ülikoolid on lisaks esitanud andmed teadurite ja vanemteadurite kvalifikatsiooni kohta. Vastavalt TAKSile peab teaduril olema Eesti teaduskraad või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon, vanem- ja juhtivteaduril doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Nii paljudel teadustöötajatel ei olnud ENIC/NARICi andmetel nõutavat kvalifikatsiooni:
• TTÜ – 33
• TLÜ – 14
• EMÜ – 11
• TÜ – 4
Allikas: haridus- ja teadusministeerium