/nginx/o/2017/07/28/6933829t1h815a.jpg)
Pirita rannas naudivad inimesed soojendavat päikest, omanikuga koos sööstab vette saksa lambakoer, veidi soe vesi lainetab vastu jalgu. Äkki on naha vastas tunda midagi pehmet: vesi on täis sültjaid millimallikaid.
Millimallikad tulevad nähtavale, kui merevesi on soe ja rahulik
/nginx/o/2017/06/26/6819729t1hffbb.jpg)
28. juuli 2017, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähelepanelik lugeja ütles Postimehele, et sel aastal näib mererandades olevat erakordselt palju millimallikaid. Tartu Ülikooli merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin sõnas aga, et tänavu meririste Läänemeres oluliselt arvukamalt ei elutse.
Ta lisas, et igal aastal on neid suve lõpus palju, kuid tormisemate ilmadega pole merekellad nii nähtaval. Need mereorganismid ilmuvad välja, kui meri on läinud soojaks ning on piisavalt rahulik.
Martin kirjeldas, et millimallikad on vees kogu aeg olemas, kuid lihtsalt nii mikroskoopilised, et suplejad mereolendeid ei silma. Neid võib vetes näha siis, kui meri hakkab soojemaks minema, sest siis jõuavad nad elutsüklis sellisesse faasi, kus nad on ka inimsilmale märgatavad.
Läänemeres elutsevaid meduuse märgates ei ole vaja elu eest nende eest pageda. Martin ütles, et üldjuhul meriristid inimesele midagi ei tee. Aga kui nahk on katki või tundlik, võivad millimallikad küll kerge lööve tekitada.
/nginx/o/2017/07/28/6933857t1hb8f9.jpg)
Massiliselt surnuna võib meririste Martini sõnul märgata pärast seda, kui ilm on väga tuuline olnud. Merikellad ise väga aktiivselt liikuda ei suuda, seega kannab tormine meri nad madalamasse vette ja kaldale.