Ida-Virumaal mälestati Eesti kõige ohvriterohkema lahingu ohvreid (11)
29. juuli 2017, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseväe kaplanid asetasid täna hommikul pärjad Ida-Virumaal asuvale Sinimägede memoriaalile ja langenud punaarmeelaste mälestustähisele Teise maailmasõja lahingutes langenute ja kannatanute mälestuseks.
«Kaitsevägi mälestab Sinimägede lahingus langenud sõdureid nende mundrist sõltumata. Paljudel siin sõdinutest puudus võimalus oma saatust valida,» ütles kaplan kapten Ott Aro kaitseväe peastaabi pressiteate vahendusel.
Pärgadega peetakse meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid. Samuti mälestati lahingute tõttu surma saanud ja kannatanud tsiviilelanikke.
1944. aasta 25. juulist kuni 12. augustini Punaarmee ja Saksa vägede vahel peetud Sinimägede lahing on teadaolevalt kõige ohvriterohkem lahing Eesti pinnal. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes Sinimägedes umbes 2500. Lahingud tõid kaasa hävingu kogu piirkonnale.
Eesti rahvas kannatas Teises maailmasõjas sarnaselt teiste Euroopa rahvastega nii Nõukogude Liidu kui ka Natsi-Saksamaa kuritegelike režiimide okupatsiooni all ja võitles nende mõlema vastu. Eesti on mõlema Eestit okupeerinud totalitaarse režiimi ja nende käsilaste inimsusvastased kuriteod korduvalt hukka mõistnud.