/nginx/o/2017/08/02/6952741t1hc2c0.jpg)
Postimees jalutas Kuusalu lähedal metsas koos botaanikuga, kes rääkis, et maitsmise järgi saab ära tunda pilvikud, mille võib kupatamata pannile visata. Lisaks tutvustas ta söödavat kärbseseent, seenlille ja köharohuna kasutatavat samblikku.
Pilvik – ainus seen, mida on mõtet metsas suhu pista (2)
/nginx/o/2017/06/26/6819729t1hffbb.jpg)
2. august 2017, 20:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kes käib metsas ja sülitab kogu aeg?" küsib Eesti loodusmuuseumi botaanika osakonna juhataja Loore Ehrlich. Vastuseks kõlab mõne hetke pärast "pilviku-uurija". Ta selgitab, et on umbes 100 liiki pilvikuid, millest pooled on mahedamaitselised ja neid võib kupatamata süüa ning teised on nii kibedad, et neid hammustades peabki selle kohe välja sülitama.
Kuusalu lähistel on küllaltki liigivaene mets, peamiste puuliikidena kasvavad seal männid. Täna hakkasid tallinlaste seas populaarses seenemetsas silma vaid peamiselt pilvikud, ka üksikud kukeseened ja kärbseseened. Ehrlich, kes tegeleb ka loodusmuuseumis seenenäituste korraldamisega, räägib, et sellises metsas võib seeni rohkesti kasvada, veel näiteks kitsemampleid ja erinevaid riisikaid. Muidu tuleb oma head seenekohad ikka ise leida, kuid päris tiheda rohu seest ei tasu otsima minna, sõnas ta.
/nginx/o/2017/08/02/6952821t1ha05f.jpg)
Ehrlich toonitab, et muidu mürgiseid seeni söödavatest maitse ega lõhna järgi eristada ei saa. Valge kärbseseen ei lõhna halvasti ega maitse halvasti, aga on ikkagi surmavalt mürgine. Ta räägib, et tavaliselt pole mõtet seenetargale saata seenest pealtvaates pilt ja küsida, mis seen see on ja kas seda võib süüa, sest mõndasid liike eristavaid tunnuseid pole võimalik nii näha.
/nginx/o/2017/08/02/6952813t1ha7d2.jpg)
Samblikud, mis on alati segamini, on põdrasamblik ja Islandi käokõrv. Islandi käpkõrva tuntakse ka põdrasambla nime all ja kasutatakse köharohuks.
/nginx/o/2017/08/02/6952811t1h88b5.jpg)
Metsades on sage seen ka kollakaspruun kärbseseen, mida võib kupatatult suure näljahädaga süüa, ütles Ehrlich. See seen pole mürgine, kuid ei maitse hästi.
/nginx/o/2017/08/02/6952743t1h1aad.jpg)
Mustikaid oli seal metsas kesiselt ja needki pisikesed. Metsas mustikaid korjav naine ütleb, et tema kodu lähedal sai tops palju kiiremini täis, kuid ta korjabki siin vaid koogi jaoks.
/nginx/o/2017/08/02/6952825t1hb554.jpg)
Viimaseks leiuks jääb pruunika värvusega seenlill. Võiks ju arvata, et rohelisel samblavaibal silma torkavad olendid on seened, sest nad pole ju rohelised, kuid tegemist on eriskummaliste taimedega. Nimelt puudub neil roheline värv ja nad ei suuda ise endale toitu sünteesida ning varastavad toitaineid teiste metsataimede juurtest.
/nginx/o/2017/08/02/6952719t1hd8f3.jpg)