Selle nädala alguses saatis justiitsministeerium kooskõlastusele uue avalik teenistuse seaduse eelnõu, mis vähendaks ametnike arvu ligi 10 000 võrra ja kaotaks ametnike põhjendamatud soodustused.

Muuli sõnul on avalikkuses eelkõige rahulolematus palgasüsteemiga. Selles puudub selgus, lihtsus ja ülevaade. «Kui me võtame selle uue eelnõu ette, on minu meelest asi kordades segasemaks aetud,» ütles Muuli.

«Praeguse eelnõu kohaselt tekib tulevikus neli sorti töötajaid. Kõikidel neil on erinevad hüved, soodustused, puhkamis-, koondamis-, ja vallandamistingimused ning neid kategooriad tekib kindlasti aja jooksul juurde. Et kõikide nende asjade üle arvet pidada, läheb vaja veel rohkem abijõudu,» ütles Muuli.

Kõige suuremaks probleemiks vana seaduse puhul peetakse tsentraalset palgaastmestikku. Uue seaduse kohaselt peab ametniku põhipalk moodustama lõpp-palgast vähemalt 70 protsenti. «Miks ei võiks palk olla 100 protsenti ja lisatasud tulevad siis, kui ametnik teeb midagi erakordset?» küsis Samost.

Uue seaduse järgi hakatakse edaspidi koondamisel hüvitisena maksma viie-aastase staaži puhul ühe kuu palka praeguse kolme asemel, kuni 10-aastase staaži puhul kahe kuu palk praeguse kuue asemel ja 10-aastase staaži kolme kuu palk praeguse ühe aasta puhul. «Miks ühes seaduse lõigus vaatab meile vastu segane hoolitsus ametnike eest ja teises kohas sügav põlgus ja hoolimatus?» uuris Samost.

Muuli arvates ei tee uus seadus midagi paremaks ning leiab, et võiks minna seda teed, et ka normaalne inimene suudab süsteemis orienteeruda. Nüüd aga peame hakkama kasutama suurt kvalifitseeritud tööjõudu, et nende inimeste üle arvet pidada.

Edaspidi tuleb hakata kindlaks määrama, kes üldse on ametnik ja kes ei ole. Ametnikud esitavad rahandusministeeriumile taotlused ja nemad otsustavad. «Rahandusministeeriumis peab olema selleks siis vastav osakond ja vastavad töötajad. Palju õnne! Pärast kurdate jälle, et riigieelarve on miinuses või peab hakkama jälle mingit maksu tõstma,» ütles Muuli.