/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2017/07/14/6891469t1h1ae2.jpg)
Ministeeriumid ja riigikogu lähenevad sotsiaalmeedias pesitsevatele ohtudele erinevalt – kes kutsub küberturvalisuse eksperdid ametnikke koolitama, kes koolitab ise maja sees omade jõududega ja kes usaldab töötajaid, et nad käituvad kainest mõistusest lähtuvalt nii nagu päriselus.
Psühholoog Kätlin Konstabel kirjutab tänases Postimehes Anna Malvara nimelisest sotsiaalmeedia profiilist, mis loodi juulis Tallinnas toimunud rahvusvahelise küberkaitse suvekooli võistlustööna ja mis sai sotsiaalmeedias vähem kui ööpäevaga 200 kübersõpra. Tegelikult ei ole sellise nime ja taustaga inimest olemas.
Kuid tema nn kübersõpradeks said lühikese ajaga 12 riigikogulast, paar suursaadikut, inimesi kaitse-, välis- ja majandusministeeriumist, kaitseuuringute keskusest, IT ettevõtetest ja kõrgkoolide juhtkondadest, ajakirjandusest.
Uurisime kolmest ministeeriumist ja riigikogust, kas neil on äkki olemas mingisugused juhised sotsiaalmeedias käitumiseks. Ikka selleks, et tähtsad ametnikud või riigikogulased orki ei satuks.
Kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna juhataja Mihkel Tikk ütles Postimehele, et kindlasti on kirjeldatud eksperiment üldise õppematerjalina väärtuslik ning aitab tõenäoliselt teadvustada erinevaid internetikasutusega seonduvaid ohte.
«Tundmatute isikute poolne kaitseministeeriumi valitsemisala töötajatega sotsiaalmeedias kontaktide otsimine on meie jaoks igapäevane reaalsus. Seetõttu on sellise tegevusega kaasnevad ohud teadvustatud. Nii on vähetõenäoline, et ka selle eksperimendi läbiviijatel tekkis eksperimendi käigus täiendavaid teadmisi kaitsevaldkonna kohta,» rääkis Tikk.
Kuigi kirjeldatud eksperiment ja selle kajastamine aitab tema sõnul tõenäoliselt teadvustada erinevaid internetikasutusega seonduvaid ohte, juhib ta tähelepanu asjaolule, et selles kontekstis käsitletakse riigiasutusi ja riigitegelasi sihtmärkidena.
«Sellistel puhkudel näeb hea tava ette, et sihtmärgiks olevate organisatsioonide infoturbeeksperdid ja juhid on toimuvast teadlikud enne selle toimumist. Vastasel juhul on tegemist tavalise provokatiivse tegevusega, mis ei pruugi olla ebaseaduslik, kuid on kindlasti vastuolus infoturbe ja internetikäitumise heade tavadega,» kommenteeris ta eksperimenti.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil eraldi sotsiaalmeedias käitumise juhiseid ei ole. Asutuse pressiesindaja Rasmus Ruuda ütles Postimehele, et usutavasti käitutakse nii nagu päriselus ja võõraga nii-öelda kaasa ei minda ja temaga olulisi andmeid ka ei jagata.
Küll aga on majandusministeeriumil üldine interneti turvalisusjuhend. Seal on näiteks kirjas, kuidas valida endale kõige pätikindlam parool ja kuidas isikuandmetega ringi käia.
Välisministeeriumis seevastu koolitab avalike suhete osakond regulaarselt oma kolleege sotsiaalmeedia valdkonnas. «Anname nõu, kuidas nii eraeluliselt kui ametialaselt sotsiaalmeedias toimetada, et tagatud oleks turvalisus, privaatsus ja hea kuvand. Samuti teavitame kolleege olulistest muudatustest sotsiaalvõrgustike privaatsus- või turvalisussätetes, hoiatame erinevate petuskeemide eest ja õpetame ka, kuidas ametialaselt keskkondi oma eesmärkide saavutamiseks oskuslikult kasutada,» sõnas osakonna juhataja Maria Belovas.
Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuhataja Epp-Mare Kukemelk ütles Postimehele, et riigikogu liikmed ja kantselei töötajad lähtuvad majas kehtivast avaliku suhtlemise heast tavast ja kõikidest seda valdkonda reguleerivatest õigusaktidest. Lisaks on kantselei sel aastal korraldanud koguni kaks infotundi, mille viis läbi Riigi Infosüsteemi Amet ja mis keskendus just küberturvalisusele.
Ka on kõigile riigikogu liikmetele siseveebis kättesaadav kantselei koostatud soovituslik juhendmaterjal sotsiaalmeedia kasutamiseks. Samas aga toonitab Kukemelk, et riigikogu liikmed on oma suhtluses avalikkusega vabad.
Aga mida siis riigikogulastele mõeldud sotsiaalmeedia hea tava juhend ette näeb? Esiteks soovitatakse sotsiaalmeedias säilitada kaine mõistus. «Sotsiaalmeedia on väga hea info- ja suhtluskanal, kui seda arukalt kasutada,» õpetab juhend.
Lisaks soovitatakse faktide edastamisel olla täpne ja nende õigsuses veenduda. «Kui pisut milleski kahtled, ära postita.»
Tõenäoliselt järgivad kõik ministeeriumid ka valitsuskommunikatsiooni käsiraamatut. 2011. aastal koostatud raamatus on kahel leheküljel kirjas seegi, mida peaks ametnik sotsiaalmeedias toimetades silmas pidama. Toome mõned näited: