Metsa- ja maastikupõlengud on viimase viie aasta jooksul oluliselt vähenenud ning päästeamet peab selle peamiseks põhjuseks inimeste teadlikkuse kasvu.
Maastikupõlenguid jääb iga aastaga vähemaks
15. aprill 2011, 19:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2006. aastal oli Eestis kokku 4647 metsa- ja maastikupõlengut ning hukkus kolm inimest, siis mullu oli selliseid põlenguid 1424 ja ühtegi elu tuli ei nõudnud.
Tänavu on päästjad märtsist alates saanud maastikupõlengutele 25 väljakutset, neist kuus olid Tallinnas. Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal on olnud võrdselt neli põlengut ning mujal veelgi vähem.
Päästeameti peaspetsialisti Ivika Amani sõnul on põlengute vähenemine saavutatud
peamiselt tänu inimeste teadlikkuse kasvule. Tema hinnangul on inimesed aru saanud, et kulu põletamine ja ohutusreeglite eiramine lõkke tegemisel on tõepoolest ohtlikud. Sellegipoolest peab päästeamet vajalikuks inimestele tuleohutusreegleid igal kevadel meelde tuletada. Nii ka tänavu, sest kuiv ja ohtlik aeg seisab alles ees.
Kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud ning keelust üleastujaid võib keskkonnainspektsioon karistada kuni 800 euro suuruse trahviga. Lõket võib teha vaid tuulevaikse ilmaga ning lõkkease ja selle ümbrus peavad olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest.
Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest, ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel.
Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise peab juba kooskõlastama asukohajärgse päästekeskusega, seda saab teha telefonil 1524.
Lõkke juures peavad käeulatuses olema ka esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett. Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.
Ivika Aman soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara. «Kui inimene märkab, et näiteks tema naaber põletab aias kulu või teeb ohtlikku lõket, siis esmalt tuleks naabri poole pöörduda ja juhtida tema tähelepanu ohtlikule olukorrale ning tutvustada tuleohutusreegleid,» märkis ta.
«Kui tegu on hoonele või tuleohtlikule alale liiga lähedal asetseva lõkkega, võib koos naabriga tulepaiga ära kustutada, valida ohutuma koha ning seal reegleid järgides ja tuld valvates prahti edasi põletada,» lisas Aman.
Samuti tuleb tema sõnul silmas pidada kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja, mis ütleb, kas ja mida võib ühes või teises piirkonnas põletada.
Kindlasti aga ei tohi Amani sõnul lõkkest alguse saanud tulekahju või kulupõlengut kustutades seada ohtu ennast ega teisi ning kui tulekahju pole võimalik ise kustutada, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
«Helistades kirjeldage ohtu, öelge võimalikult täpne asukoht ja vastake rahulikult ja täpselt kõikidele küsimustele,» õpetas Aman.
Samas pani ta inimestele südamele, et suurema kulupõlengu kustutamine nõuab suurt päästeressurssi, mida võib aga samal ajal ootamatult vaja minna kellegi elu päästmiseks.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuul ütles, et tänavu pole kulupõletajaile ega lõkketegijaile veel trahve määratud, kuid nentis, et lumi pole igal pool veel täiesti ära sulanud ning ohtlik aeg seisab alles ees.
Tuule sõnul on omaette probleemiks kujunenud jäätmete põletamine. Tema sõnul leiavad inimesed pahatihti, et lihtsaim viis kogunenud risust ja rämpsust lahtisaamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata, kuid paraku tuleb igal aastal ette juhtmeid, kus jäätmete põletamiseks tehtud lõke väljub kontrolli alt ning kahjutule kustutamiseks on vaja päästjate abi.
Keskkonnanõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette. Nii võivad need sattuda inimorganismi ja kahjustada inimeste tervist. Samamoodi ohtlik on lõkke ääres mürgiste gaaside sissehingamine.
Maastikupõlengud viimase viie aasta jooksul:
2006 (erakordselt soe suvi): 4647 põlengut, kolm hukkunut, hävinud hoonete arv pole teada
2007: 2125 põlengut, üks hukkunu, hävis 34 hoonet
2008: 1783 põlengut, üks hukkunu, hävis neli hoonet
2009: 1885 põlengut, üks hukkunu, hävis 13 hoonet
2010: 1424 põlengut, hukkunuid polnud, hävis kaks hoonet