Politsei- ja piirivalveameti andmeil näitab olemasolev praktika ja riskianalüüsid, et ebaseaduslike piiriületuste arv hakkab suurenema mais, kui inimesed hakkavad enam reisima, ja vähenema pärast novembrist.
Piiririkkumiste haripunkt läheneb koos soojade ilmadega
17. aprill 2011, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu kolme kuuga (jaanuar-märts) tabasid piirivalvurid 56 piiririkkujat ja enamus toime pandud ebaseaduslikest piiriületustest leidis aset piiriveekogudel (Peipsi järv, Lämmijärv). Jaanuaris tabati 4, veebruaris 32 ja märtsis 17 piiririkkujat.
«Enamus on neist kalamehed, kes näiteks hooletusest, halbadest ilmastikuoludest või navigeerimisveast tulenevalt piirirežiimi piirkonnas viibides seadusega pahuksisse lähevad,» kirjeldas politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna arendusbüroo juhi piirivalvekolonel Sven Anderson.
Samas terve eelmise aastaga tabati 115 piiririkkujat ja kõige enam piiririkkujaid oli augustis (24).
Küll aga näitab eelnev praktika Andersoni sõnul, et rikkumiste ajaline raskuspunkt seisab alles ees.
Seda soodustavad mitmed asjaolud - suveajal inimesed reisivad rohkem, võimalikul rikkujal on soov liikuda tähelepandamatuna ja suuremas inimmassis ning samuti on kergem liikuda looduses varjatult ja jälgi jätmata.
«Suveajal on piirivalvuritel alati palju tööd,» nentis ta.
Anderson selgitas ka, et ebaseadusliku sisserände seisukohast on Eesti seni olnud enamasti transiitriik, kuid võib täheldada, et varjupaigataotlusi esitatakse ka meie piiril üha aktiivsemalt.
«Seoses Põhja-Aafrika sündmustega on Euroopa Liidu läänepoolne välispiir väga suure sisserändajate surve all ja see võib kajastuda ka Eesti piiril,» hindas ta.
Anderson tõstis ka esile, et kõige rohkem ebaseaduslikke piiriületusi hoitakse ära rahvusvahelistes piiripunktides, kus sisenemiskeeldusid on juba käesoleval aastal vormistatud 723.
Peamine põhjus on seaduslike viibimisaluste puudumine või ebapiisavad tõendid, et isik saabub Schengeni viisaruumi tema poolt väidetaval eesmärgil.
Lisaks esineb ka teisele isikule kuuluvaid või võltsitud dokumendi kasutamist, aga peamiselt on tegemist viisade väärkasutamisega – näiteks jäädakse kas lubatust kauemaks riiki või üritatakse kasutada kehtivuse kaotanud viisat.
Andersoni sõnul toimub piiril ka aktiivne salakaubavedu ja põhiliselt üritatakse ebaseaduslikult riiki tuua salasigarette. Tänavu on esimese kolme kuuga piirivalvurite poolt avastatud 49 salakaubaveo juhtumit ning kinni peetud 43 isikut.