Ehkki gümnaasiumilõpetajad valivad sageli ühe riigieksamina ühiskonnaõpetuse lootuses, et tegu on ühe lihtsaima eksamiga, on selle kõrgel tasemel sooritamine raske, kui noore maailmapilt on kitsas.
Ühiskonnaõpetuse riigieksamil eksitakse lihtsates küsimustes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult ei ole see lihtne eksam. Arvatakse, et sellest saab kergemini läbi, sest selles küsitakse palju sinu arvamust. Aga kui sul see puudub ning pole ka faktiteadmisi, on seda raske väga heale tulemusele ära teha,» märkis riikliku eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna sotsiaalainete peaspetsialist Hella Mõttus Vikerraadio saates «Huvitaja».
Teisalt tõdes ta, et vabariigi keskmine tulemus on ühiskonnaõpetuses suhteliselt kõrge, läbi aastate olnud üle 62 protsendi.
Mõttuse sõnul eksitakse jätkuvalt kõige rohkem küsimustes, mis näitavad inimese üldist kultuuritaset. «Kui sul on laual põhiseadus ja sa ei oska sellest maha kirjutada. Teiseks kui sul on ette antud tekstid-graafikud-diagrammid ja kui sa ei oska sealt välja lugeda andmeid, on jälle kurb, et kõige sagedamini saadakse 0 punkti just nendes küsimustes. Millegipärast on ära õpitud rohkem just faktiteadmised, millele meie eriti rõhugi,» tõi Mõttus näiteid.
Raskemad teemad on jätkuvalt Mõttuse sõnul asjad, mida tegelikult igal aastal küsitakse – maksud, Eesti haldusjaotus. Näiteks on tal olnud töödest kummaline lugeda näiteks selliseid vigaseid arvamusi, et riigieelarve seaduse eelnõu koostab riigiduuma või et tulumaks võetakse automaatselt maha igast ostetud kaubast. «Sadade kaupa lugesime vastuseid, et ümbrikupalk on see, mis saadetakse sulle koju posti teel või et Põlva keskus on Paide,» loetles Mõttus eksimusi.
Mõttuse sõnul on ühiskonnaõpetuse eksami eesmärk näha, kuidas võiks inimene ühiskonnas toime tulla, sest teemadena kajastuvad seal inimesi kõige rohkem puudutavad aspektid ning igapäevaelu sündmused, mis meid mõjutavad.
Tallinna Nõmme gümnaasiumi ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetaja Indrek Riigor tõdes, et valdav enamus õpilastest uudiste vastu tegelikult huvi ei tunne. «Kui me alustame 12. klassis ühiskonnaõpetusega, siis nii mõnigi väga pahaselt ütleb, et oi, kas ma pean nüüd hakkama ajalehti lugema ja uudiseid vaatama?» sõnas õpetaja, et see on temagi jaoks paras üllatus. «See tähendab, et nende meediamaailm on muusikakanalite ja kollase meedia kandis, kas see on nüüd Eesti või maailm, siin ei ole vahet.»
Kuidas valmistuda?
Eksamiks valmistumiseks peaks Mõttuse sõnul tegelikult juba aastaid tööd tegema, elama ühiskonnaga ühes rütmis. Viimasel nädalal enne eksamit soovitas ta korraks üle vaadata põhiseaduse teksti, samuti tutvuda eksami ülesannete tüüpidega ning varasemate eksamitega. Kursis peaks olema jooksva poliitikaga. «Selle aasta lõpetajad olid ju ka tänavu parlamendi valijad,» põhjendas Mõttus.
«Ole kursis, mis toimub. Oma arvamust – seda on kõige raskem põhjendada,» soovitas ka Riigor. Tema sõnul vohab meil liiga palju seda, et inimestel pole oma arvamust ehk ollakse justkui neutraalsed.
Ühiskonnaõpetuse kirjalik riigieksam toimub tänavu 29. aprillil.