Tapmiste ja mõrvade arv pöördus tõusule

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PantherMedia / Scanpix

Kui viimastel aastatel näitas tapmiste ja mõrvade arv langustrendi ning ka tänavu esimese poolaasta järel olid veretööd veel languses, siis pärast juulit on need tõusma hakanud. 

Kogu möödunud aasta jooksul viis ohvri surmani 30 tapmist ja mõrva ning katse staadiumisse jäi 14 kuritegu. See tähendas, et võrreldes tunamullusega oli kuritegusid kuue võrra vähem ning võrreldes eelnevate aastatega oli pilt veelgi parem.

Nimelt sooritasid kurjategijad näiteks 2014. aastal 55, 2013. aastal 62, 2012. aastal 80 ning 2011. aastal koguni 100 tapmist ja mõrva koos katse staadiumisse jäänud süütegudega. 

Selle aasta algus käivitus aga kurjakuulutavalt, nimelt oli jaanuaris kolm tapmist ja mõrva, seevastu kui mullu aasta avakuul sellised kuritegusid polnud. Aasta edenedes näitajad mullusega võrdsustusid ning poole aasta möödumise järel oli tapmiste ja mõrvade arv juba languses - tänavu 16 mulluse 20 vastu. 

Juuli oli aga statistika mõttes kurb kuu, tuues kaasa koguni kuus tapmist ja mõrva, seevastu kui möödunud aasta näitaja jäi 20 peale pidama. 

Karistusseadustik eristab tapmisi ja mõrvu kuriteo raskusastme järgi. Tapmise eest võib kohus süüdlase saata trellide taha maksimaalselt 15 aastaks, mõrva eest aga võib süüdlane ka eluks ajaks vanglasse sattuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles