Inimesed otsivad andmekaitselt üha enam abi

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep
Andmekaitse inspektsiooni juht Viljar Peep Foto: Peeter Langovits

Inimesed esitasid mullu isikuandmete kaitse ja avaliku teabe asjus andmekaitse inspektsioonile kaks korda enam kaebusi ja vaideid kui aasta varem. Inspektsiooni tehtud ettekirjutuste arv kasvas aastaga ligi kolm korda.

Inspektsioonile laekus 2010. aastal kokku 519 kaebust ja 60 vaiet, neist 53 puudutasid teabe avalikustamist, teatas inspektsiooni esindaja. Inspektsioon seostab kaebuste arvu suurenemist inimeste teadlikkuse tõusuga ning asjaoluga, et andmeid avaldatakse internetis üha laialdasemalt.

Kõige sagedamini jõuavad inspektsiooni kaebused, mis on seotud maksehäireandmete avalikustamisega, interneti suhtluskeskkondades andmete avalikustamisega ning otseturustusega, teatas inspektsiooni esindaja.

Tõsisemat sekkumist vajab inspektsiooni hinnangul kaebustest ilmnenud tendents, et riik hoiab internetis otsingumootorite abil kättesaadavat teavet, mis kahjustab inimesi, on tihti vananenud või ebaõige, ning mille jätkuv avaldamine ei ole eesmärgipärane.

Näiteks keskkond Ametlikud Teadaanded võimaldab leida täituri- või kohtukutseid ka juhul, kui hiljem on selgunud, et inimene ei ole süüdi või võlgu. Paraku jääb avaldatud info üles aastateks, seda ka siis, kui avaldatu on minetanud oma eesmärgi.

«Tekkinud seaduselüngaga ei olnud võimalik kuidagi leppida, mistõttu pöördusime riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga, et aegunud sisuga teated oleks võimalik kaebuse esitamisel sulgeda. Seadusandja nõustus ettepanekuga,» võttis inspektsiooni peadirektor Viljar Peep probleemi kokku.

Samuti tuleb inspektsiooni hinnangul jätkata internetiteadlikkusele suunatud tööd, sest inspektsioonile laekub ikka veel rohkelt kaebusi, mille sisuks on soov «andmed Google´ist maha võtta».

Inimesed käivad enda ja teiste andmetega ringi ettevaatamatult ning ei saa aru, et otsingumootor on vaid peegeldajaks. Lisaks ei mõisteta, et identiteedivargus on kriminaalkorras karistatav.

Ettekirjutuste arvu kasvu põhjendas inspektsioon nii kaebuste-vaiete arvu kasvuga kui ka uue järelevalvevormiga ehk võrdleva seirega. Ühe seirega vaadeldakse kümneid või sadu järelevalveobjekte ning tõsisematele puudustele reageerib inspektsioon ettepanekute ja ettekirjutustega. Tunamullu alustas andmekaitse kolme seirega, mullu tehti kuus seiret.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles