Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) on tänavu kolme esimese kuuga laekunud 19 kaebust loomapoodides müüdavate lemmikloomade halbade pidamistingimuste kohta.
Eksootilised loomad peavad poodides taluma ebanormaalseid tingimusi
20. aprill 2011, 14:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELS-i juhatuse liikme Tania Selarti kinnitused on see rohkem kui terve eelmise aasta peale kokku. Keskkonnainspektsioon ning veterinaar- ja toiduamet on tänavu kaebuste alusel juba korduvalt käinud loomapoode kontrollimas ja teinud ka vastavaid ettekirjutusi.
Selarti sõnul on Eesti lemmikloomapoodidesse hakatud üha enam sisse tooma meie inimeste jaoks uusi eksootilisi loomaliike, kuid paraku ei motiveeri paljusid inimesi selliseid loomi pidama mitte sügav huvi konkreetse liigi vastu, vaid pigem soov senitundmatu loomakese taustal ise huvitav paista.
«Seetõttu ei süveneta looma vajadustesse, vaid jäetakse meelde üksnes pildiraamatust nähtud foto uhkest isendist, mis on tihtipeale jäädvustatud looduskeskkonnas,» märkis Selart.
Tema sõnul aga on praktika näidanud, et Eestis ei suudeta ei loomapoodides ega ka kodudes eksootiliste loomade pidamistingimusi ja vajadusi kaugeltki täita.
Ta tõi hiljutise näite Tartu Lõunakeskuse Zoo Planeti kaupluses müstilise summa eest müügil olnud habekakust. Poepidaja väitel olid linnud tänu poekülastajate rõõmsatele nägudele ja laste naeratustele erksad ja heatujulised. Paraku aga viib just selliste väärarusaamade kultiveerimine Selarti sõnul naiivse ja edeva inimese eksootilise looma soetamiseni.
Poes väikesesse puuri aheldatud olnud kakk aga on tegelikult looduskaitse all olev röövlind, keda sisetingimustes on Selarti sõnul lubamatu pidada, sest üksiklasest linnule on pidev tähelepanu ülimalt piinarikas ning stressirohke.
«Paraku Eestis kehtivad seaduses lubavad sellist tegevust. Nähtavasti on habekaku müümine puhas reklaamitrikk, mille kaudu üritatakse kliente poodi ostlema meelitada - külastajate jaoks on kitsastesse tingimustesse pistetud habekakk ääretult sensatsiooniline, keda lihtsalt peab oma silmaga nägema,» tõdes Selart.
Siinkohal aga unustatakse tema sõnul sootuks linnu liigiomased vajadused ning samuti ei mõtle sajad poekülastajad, et oma uudishimuga toetavad nad metsloomade-lindude puurispidamist. «Kui ei oleks nõudlust, ei oleks ka turgu,» märkis loomakaitsja.
Selarti sõnul on nii loomapoodide töötajate kui ka eksootiliste loomade eraisikutest pidajate teadmised peetavate loomade vajadustest puudulikud ning seetõttu ei suudeta eksootilisele loomale tihtipeale tagada isegi mitte kõige elementaarseid liigiomaseid tingimusi.
Eksootiliste loomade meditsiini spetsialistil Aleksander Semjonovil, kes töötab igapäevaselt Tallinna Loomaias, on kümneid juhtumeid, kus eksootide pidajad on pöördunud nõu saamiseks loomaia poole ja hiljem on selgunud, et looma haigestumine on põhjustatud vääradest pidamistingimustest.
Aina rohkem esineb ka eksootiliste loomade hülgamist
Selarti väitel on suurenenud ka eksootiliste loomade hülgamise tendents. «Argielu eksoodiga pole sageli üldse nii luuleline kui pildiraamatus ja loom ei pruugi end üldse peremehe õlal uhkusega demonstreerida, vaid istub pigem urus varjus,» rääkis ta.
Seepärast arvavad mõned inimesed, et õigem on loom «vabastada» ehk loodusesse lahti lasta.
«Näiteks 2008. aastal leidis metsas seenel käinu juhuslikult kilpkonna, kelle kilbile oli isoleerpaelaga kinnitatud pulga küljes sätendav asi,» meenutas Selart.
Võõrliigi loodusesse laskmine aga on tema kinnitusel looduskaitseseadusega rangelt keelatud, sest see on ohtlik nii loomale endale kui ka ümbritsevale looduskeskkonnale. Selarti sõnul on teiste hulgas müügile tulnud ka selliseid liike, kes loodusesse pääsemisel kujutaksid võõrliigina ohtu Eesti loodusele. Näiteks karusloomana peetav mink on inimtegevuse tagajärjel euroopa naaritsa sootuks välja tõrjunud.
Selarti sõnul tuleb edaspidi suuremat tähelepanu pöörata nii loomapoe müüjate kui ka inimeste teadlikkuse tõstmisele. Selleks on vaja teha pidevalt koolitusi ja selgitustööd ning tuleks välja töötada eksootiliste loomade pidamise juhendmaterjalid. Naise sõnul on ka seadusemuudatused vajalikud.