Päästeameti andmeil on tänavu olnud üle 100 maastikutulekahju, nendest 29 on olnud Tallinnas ning 19 Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid statistika näitab, et olukord on aasta-aastalt paremaks muutunud.
Eestis on tänavu olnud üle saja maastikutulekahju
20. aprill 2011, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja on inimeste käitumine aastate jooksul paranenud ja enamus inimesi saab aru, et kulutuli on äärmiselt ohtlik ja sellega võitlemine väga raske.
Raja tõstis esile, et 2006. aastal oli 4647 (kolm hukkunut, hoonete arv pole teada), 2007. aastal 2125 (üks hukkunu, 34 hoonet hävinud), 2008. aastal 1783 (üks hukkunu, neli hoonet hävinud), 2009. aastal 1885 (üks hukkunu, 13 hoonet hävinud) ja 2010. aastal 1424 põlengut (0 hukkunut, kaks hoonet hävinud).
«Inimesed on hakanud aru saama, et kulu põletamine on äärmiselt ohtlik tegevus ja seda teha pole kindlasti mõistlik,» sõnas Raja. «Kulu põletamise tagajärjeks on olnud nii maha põlenud hooned, elumajad, tules hävinud linnud ja loomad, kahju keskkonnale ning halvematel juhtudel on ka inimesed kulutules elu kaotanud.»
Raja tõstis esile, et saabumas on soe ja pikk nädalavahetus ning inimesed peavad lõkkes kevadprahti põletades hoolikad olema, sest enamus kulupõlenguid hooletust lõkke tegemisest just alguse saabki.
«Pisemastki hooletusest lõket põletades võib alguse saada suur kulutulekahju,» toonitas ta.
Raja meenutas juhtumit, kus vanahärra põletas kevadel oma maalapil kulu, kuid tuli läks mehel käest ära ja kui ta seda kustutama asus, süttisid tal riided. Selleks, et ennast kustutada, hüppas vanem mees tiiki ja uppus ära.
«Üldiselt inimesed, kes suure kulutulega on võidelnud seda jama enam uuesti läbi elada ei taha,» lisas Raja.
Raja sõnul teeb sellel aastal teavituskampaania kulupõlengute ennetamiseks Ida-Eesti päästekeskus ja lisaks kontrollivad regionaalsed päästekeskused pidevalt olukorda ning vajadusel tehakse ka reide kulupõletajate tabamiseks ning kontrollimaks, et inimesed lõket tehes ohutusnõuetest kinni peaksid.
Päästeamet meenutas ka, et lõket võib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease ja selle ümbrus peab olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest.
Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel.
Üle kolmemeetrise lõkke tegemiseks on vaja juba kohaliku päästekeskuse nõusolekut.
Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett.
Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.
Lõkt tehes tuleb kinni pidada ka kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete ja heakorraeeskirjade kohta võib küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.
Keskkonnanõudeid silmas pidades tohib lõkkes põletada vaid oksi ja immutamata puitu. Tehismaterjali põletamine on keelatud, sest selle tagajärjel tekivad ohtlikud saasteained, mis langevad lõpuks maapinnale ja imbuvad sademetega põhjavette.
Kulu põletamine on äärmiselt ohtlik tegevus ja seetõttu ka aastaringselt keelatud.