Kalev Käosaar on videol kõige keskel ja esitab alustuseks pikema pöördumise Liibanoni peaministri, Saudi Araabia ja Jordaania kuninga ning Prantsuse presidendi poole.

«Poisid paluvad abi – järelikult on pantvangistajatel ka nõuded. Aga üllatav on see, kelle poole nad pöörduvad – võimalik, et nõue ei ole rahaline, vaid pigem poliitiline,» arutles Jüri Käosaar. «Miks muidu peaks pöörduma mitme araabia riigi kuninga ja Prantsuse presidendi poole?» Tema sõnul võib see viidata, et pantvangistajad ei plaaninud kinni võtta mitte eestlasi, vaid näiteks prantslasi.

Käosaar lootis, et Iisraeli ja Prantsuse jäljekütid suudavad selgeks teha, kus see video on tehtud.

«Arvutipoisid üritavad meil endal ka uurida, millal video üles on pandud – mingid võimalused selleks on,» lisas Käosaar, kes püüab juhtunusse rahulikult suhtuda ja olla valmis ka kõige halvemaks.

«Viiskümmend viiekümnele võib olla võimalus, et poisid tervelt koju jõuavad,» on ta endale selgeks teinud. «Seis on väga keeruline ja me ei tea, milleks pantvangistajad valmis on, kui nende nõudmisi ei täideta,» ütles Käosaar.

Priit Raistiku emale Reet Raistikule tulid pisarad silma, kui ta eile hommikul tütrelt kuulis, et Liibanonist on saabunud esimene märk, et poeg ja tema kaaslased on elus.

«Video saadeti välisministeeriumist meie tütrele ja ta ütles, et poisid on videol normaalsete nägudega – muidu ju mõtled, et võivad vangis nälginud ja väga habemesse kasvanud olla,» ütles Reet Raistik.

Välisministeerium annab igasuguse info – tõese või väära – kiiresti teada lähedastele pereliikmetele. Niipalju kui võimalik, saame teada, ütlesid Raistik ja Käosaar. «Kõike ei saa ju teada anda – kas või seda, kui peaks raha nõutama ja seda ka makstakse,» lisas Käosaar.

«Mingigi info on lõpuks hakanud tilkuma ja nüüd tuleb olla veel kannatlikum kui seni,» ütles Käosaar.
Loomulikult jälgib ta pidevalt uudiseid, mis tulevad Liibanoni ümbritsevatest riikidest.

«Päev läbi, nagu alguses, enam sellega ei tegele, sest igapäevane elu tahab elamist ja korraldamist, aga meie firma töötajad on tublid ja poja (Kalev Käosaar töötab patendibüroo Käosaar & Co Tallinna filiaali juhina) puudumisel ei jää midagi tegemata,» lausus Jüri Käosaar.

«Tean, et probleeme on meeste pangaarvetega, millele nende elukaaslased ei pääse ligi, ja lahendamist on vajanud seegi, et meeste pangaarvele raha juurde tuleks, et laenud ja liisingud makstud saaks,» rääkis Käosaar.

«Töölepinguseaduse järgi peab vääramatu jõu puhul, kui inimene ei saa tööle tulla, maksma mõistliku aja jooksul vähemalt keskmist palka. Meie oleme esialgu mõistlikuks ajaks pidanud kolme kuud,» lisas firmajuhist isa.

Priit Raistiku Eesti-Hollandi firma asju on perekond tõlgi vahendusel püüdnud korraldada, aga keerulisemaks muudab nende loo, see et ka firma raamatupidaja Madis Paluoja on Liibanonis pantvangis.

Välisministeerium kinnitas Postimehele, et lähedastega ollakse pidevalt ühenduses ning on antud nõu ja abi erinevates küsimustess, sealhulgas pankadega suhtlemises. «Välisministeerium on kohtunud pankade esindajatega ja koostöös lähedastega on püütud leida nende probleemidele lahendusi.

Oleme pankadega arutanud võimalusi nii röövitud kodanike kui ka nende lähedaste finantshuvide kaitseks, kuid tulenevalt pankade ja nende klientide vaheliste suhete konfidentsiaalsusest ei ole kolmandatel osapooltel võimalik neisse küsimustesse otseselt sekkuda,» ütles ministeeriumi pressiesindaja.

Reet Raistik tõdes, et viimase kuu jooksul on tal stressi tõttu tulnud korduvalt arsti poole pöörduda. «Vererõhk on kõrgeks läinud ja öösel ei saa magada,» ütles Priit Raistiku ema. «Tänagi olin kella kahest öösel üleval ega jäänud uuesti magama – igal öösel ei taha ju ka unerohtu võtta.»

Käosaare sõnul on nad kord elus oma poega juba pidanud teadmatuses ootama. «See oli 1990. aastal, kui Kalev Vene sõjaväe eest Saksamaale varju läks ja me ei teadnud kuu aega temast midagi. Siis õnnestus lõpuks talle Berliini telefoniautomaadile Eestist helistada, kui juba kontaktis olime. Nüüd oleks ka selle video peale tahtnud e-kirja vastu saata – aga pole ju, kuhu saata,» ohkas isa.

Kommentaarid

Urmas Paet
välisminister

Videolõigu saatmine on märk sellest, et on osapool, kellel on huvi kontakti saavutamiseks.

Videolõigu järgi hinnates on kõik seitse röövitud Eesti kodanikku elus ja terved, samas ei ole teada, millal videolõik on salvestatud. Kuna videos oli nimetatud Saudi Araabiat ja Jordaaniat, esitasin sealsetele kolleegidele palve lisainfoks ja -analüüsiks.

Arutasime ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu välisministrite kohtumisel koostööd röövitud eestlaste leidmisel ka Araabia Ühendemiraatide välisministri, [Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja] Catherine Ashtoni ja Euroopa Liidu kolleegidega. Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Jordaania lubasid igakülgset abi.

Toomas Hendrik Ilves
president

Sellel videol on näha, et kõik röövitud Eesti kodanikud on elus. Mingeid nõudmisi ei ole keegi Eestile ega meie teada ka ühelegi teisele riigile esitanud. Kõik asjasse puutuvad või puutuda võivad riigid teevad meiega tihedat koostööd Eesti kodanike leidmiseks ja vabastamiseks.