Balti Kriminaalpreventsiooni Instituudi konverentsil «Eluküsimused» soovisid esinejad Eesti eluaegsetele vangidele leebemaid karistusi.
Vabaühendused soovivad vangidele leebemaid karistusi
20. oktoober 2008, 17:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimõiguste eest kõneleja ja preester Avo Üprus rõhutas vajadust lühendada eluaegsete vangide karistusaega ning teha lõpp nõukogude aegsetele iganditele vanglasüsteemis.
Üpruse sõnul võib Eestis kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdimõistetu on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kolmkümmend aastat.
Selliselt on see Euroopa pikim (katkestamisvõimaluseta) vangistusaeg. See on pikem ka Venemaa omast ning Poola 20 aastast, rääkimata märksa lühematest põhjamaades määratavatest eluaegsetest karistustest. Üpruse sõnul pole Eestil kindlasti vaja sellise statistika eesotsas olla.
Konverentsi korraldas Balti Kriminaalpreventsiooni Instituut. Toetus tegijatele ja tegudele tuli Põhja- ja Baltimaade mittetulundusühingute toetusprogrammist, mis on juba kahe aasta vältel mitmetele tulemuslikele algatustele hoogu andnud.
Konverentsi esinejad Eestist, Taanist, Lätist ja Soomest avasid teemat lähtuvalt enda maa praktikast ja kogemustest.
Konverentsile eelnesid vestlused, intervjuud ja rühmatööd eluaegsete kinnipeetavatega Eesti vanglas.
«Mittetulundusühingute programm on olnud toeks mitmele tänuväärsele kolmanda sektori ettevõtmisele. Alates võrdõiguslikkusest kuni koolivägivallani. Kuigi raskuspunkt meie kontori tegevuses on kodanikuühiskonna juurest nihkunud majandus- ja piiriülese koostöö poole, siis on ometi rõõm tõdeda, et kolmas sektor Eestis nii suure haardega tegutseb,» ütles Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Carita Pettersson.