Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Väike Joosep teeb Naissaarel ajalugu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naissaarel elav 7-aastane Joosep usub, et kõik kooliasjad mahuvad tema õlakotti ära küll. | FOTO: Sander Ilvest

Naissaarel käinutele tuttav väike Joosep läheb homme esimest korda kooli nagu teisedki seitsmeaastased, ainult et tema kool asub üle mere teisel saarel ja koolipoisinagi on Joosep eriline, sest viimati õpiti Naissaarel aabitsast lugema Teise maailmasõja ajal.

«See on suur kott ja siin on juba asjad ka sees,» näitab neljapäeva pärastlõunal Naissaarelt Tallinna jõudnud Joosep Somov oma erksinist Bamse pildiga õlakotti.

Kui palju õpikuid ja vihikuid homme koolist kaasa antakse, ei oska Joosep veel arvata, aga ta on kindel, et need mahuvad Bamse kotti lahedalt ära. Ranitsat tal vaja ei lähe, sest kuigi ametlikult saab Joosepist Prangli põhikooli õpilane, hakkab ta tegelikult õppima kodus, sest talvel lihtsalt ei pääse Naissaarelt liikuma.

Naissaare ainus koolipoiss sõitis koos isa Andruse ja ema Jannega juba neljapäeval Tallinna, et reede hommikul vara edasi Prangli saarele kooli minna. Foto Sander Ilvest.

«Mu kool hakkab olema internetiga, aga eriti palju ma praegu ei tea,» räägib Joosep. Poisi sõnul meeldib talle juba praegu väga internetis mängida, aga kooliajal ta seda teha ei taha, sest siis võib vahele jääda ja seda ta ei taha. «See on ikka nagu päris kool,» kinnitab poiss.

Juulis seitsmeaastaseks saanud Joosep lugeda veel ei oskavat, oma nime kirjutada küll, aga kõige rohkem meeldivat talle papist igasuguseid asju meisterdada ja noaga vesta.

Kuigi Joosep teistega koos koolis käia ei saa, ei usu ema Janne Somova, et tal teistega suhtlemisel probleeme tekiks. «Ta on nii seltsiv. Kevadel ma otsisin teda taga üle terve saare ja tuli välja, et ta oli läinud võõrastele ekskursiooni tegema. Oli ütelnud inimestele, et ma räägiks teile saarest palju, aga see läheb jube pikaks ja ma parem ei räägi,» meenutab ema.

Ta tunnistab, et tegelikult pelgavad vanemad kooliminekut isegi rohkem kui Joosep. Samas on ta veendunud, et saavad talvel lapse õpetamisega hakkama. «Ma olen aru saanud, et kõik on läbirääkimiste asi. Kui oled hea läbirääkija, siis kõik asjad edenevad, kuigi vahel peab karmi nägu ka tegema,» sõnab ema. Joosep ise on veendunud, et ema on karmim õpetaja kui isa.

Tallinna koolid pelgasid vastu võtta

Isa Andrus Kloostri sõnul polnud lapsele kooli leida sugugi nii kerge. «Alguses me üritasime leida kooli Tallinnas, aga need kas pelgasid või kardavad, ja siis me käisime Viimsi valla haridusjuhtidega rääkimas,» sõnab isa. Just vald pakkuski perele välja Prangli saarel asuva kooli.

«Seal on interneti vahendusel õpetamise kogemus olemas, sest kui on tormised ilmad, siis ei pääse õpetajad saarele ja tunde antakse Skypeʼi kaudu,» räägib isa. «See läks meie mõttega hästi kokku, sest milleks see tehnoloogia siis loodud on,» lisab ta.

Mõte mandrile kolida aga ei tulnud peres isegi mitte kaalumisele. «Niipalju kui me linnas käime, siis just laps ei taha seal eriti olla, et päeva ju võib, aga ööseks tahaks oma koju saada,» sõnab Andrus.

Ei mingit kaua magamist

Esialgse plaani järgi võtab Joosep iga koolipäeva alguses Prangli kooliga ühendust. «Ka praegu tõuseb ta suhteliselt vara, umbes pool kaheksa, aga kui muidu armastas ta kaua voodis olla, siis nüüd seda lõbu enam pole, tekib üks kohustus juurde,» tõdeb isa ja lisab, et see ongi hea.

Ta on veendunud, et kuna Prangli kool on väike, siis jõuavad õpetajad iga lapsega tegelda, seda ka interneti vahendusel ja nii pole võimatu, et Joosep saab kodus õppida kuni põhikooli lõpuni.

«On ju teisi väikesaari ka ja kogudus hakkab ajama seda teemat, et tekitada väikesaarte jaoks videoklass,» räägib Andrus. Nii saaksid teistelgi väikesaartel elavad lapsed samas süsteemis õppida. Esialgu on aga viie aasta eest Naissaarele elama kolinud Joosep ainus, kes nii õpib.

Ta on ka saare esimene koolilaps üle 70 aasta – viimati oli Naissaarel aabitsat vaja 1943. ja 1944. aastal, kui vahepeal sealt ära aetud inimesed kodusaarele tagasi lubati.

Raske ülesanne

«See saab olema keeruline, aga tore väljakutse,» sõnab Prangli põhikooli juhataja Tiina Piirisaare. Kuidas Joosepi õppimine Prangli koolis täpselt välja nägema hakkab, vajab koolijuhi sõnul n-ö paika loksumist. «Mõned ülesanded peab ta ise selgeks tegema ja vahepeal me kontrollime teda Skypeʼi vahendusel,» seletab koolijuht ja lisab, et väga palju sõltub ka Skypeʼi-ühendusest.

Joosep arvati liitklassi, kus õpivad äsja Pranglile kolinud poisid. Noorem läheb esimesse ja vanem teise klassi. «Kui meil liitklassis oleksid teise ja kolmanda klassi lapsed ja tema oleks ainsana esimeses, siis ei oleks Skypeʼi teel õpetamine võimalik,» tunnistab Piirisaare.

Ka tuleb veel kokku leppida, kus Joosep õpetajale silmast silma vastamas hakkab käima. «Võib-olla on parem, kui õpetaja tuleb Tallinna sellel ajal, kui pere on mandril, selle asemel et nemad hakkavad eraldi veel Pranglile sõitma,» arutleb Piirisaare. Otse Naissaarelt Pranglile sõitmist ei pea mõistlikuks ei koolijuht ega isa. «Naissaar on üle mere vaadates Pranglilt sama kaugel kui Tallinn,» lisab Piirisaare.

Väike-Pakri koolilapsed

Tegelikult pole Joosep Harjumaal ainus laps, kellel tuleb 1. klassi minnes  üle mere sõita. Ka Väike-Pakri saarelt lähevad üle aastakümnete esimesed lapsed kooli. «Sel sügisel lähevad meil kaks last Paldiskisse esimesse klassi ja järgmisel aastal peaks veel kaks last kooli minema,» räägib ühe lapse ema Katarina Allikmaa.

Kuidas laste kooliskäimine välja hakkab nägema, on sealgi veidi selgusetu. Kaalutakse võimalust otsida kooli ajaks Paldiskisse peatumispaik. «Iga päev üle mere kooli käia nõuab palju aega ja seda laste uneajast varastada ei tahaks, seetõttu ongi saarele hädasti õpetajat vaja,» sõnab Allikmaa.

Ta tunnistab, et jäid oma asjaajamistega pisut hiljaks, sest kuigi üks pere on juba ühe aasta saarel elanud ja nemadki kolisid sinna juba talvel, kirjutati end saarele sisse alles suvel. «Aga need otsused ja eelarved tehakse juba aprillis ära,» tõdeb naine. Kui soovijaid leidub, siis saab õpetaja saarele tulla kas või terve perega, sest elukoht on olemas.

Tagasi üles