/nginx/o/2017/09/05/7067241t1hf4f0.jpg)
Kaitseminister Jüri Luik saatis kooskõlastusringile relvaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu, mille jõustumisel antakse Eesti kaitsetööstusettevõtjatele õigus sõjarelvade ja -moona käitlemiseks, teatas kaitseministeerium.
Eestlased saavad hakata relvi tootma
5. september 2017, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt eelnõule on kavas anda ettevõtjatele õigus vedada, ladustada, remontida, ümber ehitada ja ka valmistada sõjarelvi, laskemoona, lahingumoona ja muud sõjarelvadega seotud kaupa. Kaitseminister Luige hinnangul annab muudatus Kaitseväele ja Kaitseliidule võimaluse hakata tellima relvade hooldust ja remonti Eesti ettevõtjatelt.
Ministri sõnul on eelnõu eesmärk muuta riigikaitse tagamine tõhusamaks ning toetada Eesti ettevõtluse arengut. «Sõjarelvade ja –moona käitlemise õiguse saamine võimaldaks Eesti kaitsetööstusel luua uusi tegevusharusid ja töökohti,» ütles Luik.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu hinnangul on muudatuste tulemusena võimalik Eesti ettevõtjate baasilt tulevikus saavutada käibemaht umbes 60 miljonit eurot aastas ja luua 150 uut töökohta. Samuti avaneks ettevõtjatel võimalus osaleda sõjalise kauba hankekonkurssidel nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
Seaduseelnõuga luuakse ka tõhus järelevalvesüsteem juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevuse üle, kui nad käitlevad sõjarelvi või muud sõjalist kaupa. Samuti saaks seaduseelnõu järgi kehtestada demilitariseerimise tehnilised nõuded ning demilitariseeritud sõjalise kauba Eestisse toomise ja soetamise korra.
Eelnõu näeb muuhulgas ette politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning tehnilise järelevalve ameti mõningase halduskoormuse kasvu. Neil ametitel saab olema kandev roll kaitsetööstusettevõtetele tegevuslubade väljastamisel, taustakontrolli teostamisel, ettevõtete sõjarelvadega seotud tegevuse nõustamisel ja järelevalvel.
Halduskoormuse kasvuga kaasnevad menetluskulud on plaanis eelnõu kohaselt kompenseerida riigilõivudega, selleks näeb eelnõu ette ka riigilõivuseaduse vastavaid muudatusi.