Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülevaade: Keskerakonna võitlused e-valimiste vastu

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Muuhulgas on MTÜ Ausad Valimised läbi viinud ka e-valimiste vastase reklaamikampaania, mille eest tarbijakaitseamet trahvis MTÜd 1600 euroga. | FOTO: Mati Hiis

Vabariigi valimiskomisjon koguneb homme arutama, mis saab kohalikel valimistel elektroonilisest hääletamisest olukorras, kus ID-kaardil on tuvastatud reaalne turvarisk. Peaminister Jüri Ratas andis sel teemal täna pressikonverentsi, kus kinnitas, et riik jätkab e-teenuste arendamist. Keskerakond on samas pidanud aastaid võitlust e-valimiste vastu.

Postimees teeb ülevaate, milliseid seisukohti on keskerakondlased e-valimiste suhtes aastate jooksul väljendanud.

Savisaare «e-susserdamine»

Edgar Savisaar / Foto: Peeter Langovits

Pärast eelmisi kohalikke valimisi 2013. aastal teatas tollane Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, et paremparteid võitsid valimised e-valimiste tulemusi võltsides.

«Eesti kontekstis on e-valimiste manipuleeritavus ka praktikas tõestust leidnud. Nimelt võitsid e-häälte abil parempoolsed parteid, kes muidu ei oleks võimule pääsenud. Ning nüüd on e-valimistest kümne küünega kinni hoidmine nende ainuke lootus võimul püsida ja üldse mingisugustki positiivset tulemust saada nii kohalikul kui ka riigi tasandil,» kirjutas Savisaar pärast valimisi Kesknädalas.

«Kui parempoolsed poliitikud oleks oma võidus kindlad ilma e-valimisteta, siis mis põhjusel proovitaks Eestis kasutada poolikult välja arendatud ja streikivat e-valimiste süsteemi, ja seda veel olukorras, kus valimistulemuste kontrolliminegi on lükatud alles kusagile kaugesse tulevikku. Mingit sisulist õigustust ja põhjendust mittetoimiva süsteemi kasutamiseks ei ole. Järelikult saame ikkagi rääkida ainult sellest, et parempoolsetel on oma võimuloleku säilitamisega rasked lood ja e-susserdamine tundub olema selleks ainsaks võimaluseks,» lisas ta.

«Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele»

MTÜ Ausad Valimised hoiatas e-hääletamise eest / Foto: Küllike Rooväli

Keskerakonnaga seotud mittetulundusühing Ausad Valimised korraldas 2013. aasta 18. märtsist 7. aprillini Tallinnas reklaamikampaania, mille käigus eksponeeris 68 asukohas üle linna järgmise sisuga reklaame: «Nad võivad su hääle kustutada», «Iga e-hääl võib olla oht Eesti iseseisvusele», «Nad võivad anda Su hääle, kellele tahavad».

Tarbijakaitseameti hinnangul rikkus MTÜ Ausad Valimised reklaamikampaaniaga reklaamiseadust, mille järgi ei tohi reklaam olla oma sisult alavääristav või halvustav ning muu hulgas alavääristada õiguskuulekat käitumist. Amet määras mittetulundusühingule reklaamiseaduse rikkumise eest eelmise aasta 3. juunil 1600 euro suuruse trahvi.

MTÜ Ausad Valimised vaidlustas tarbijakaitseameti otsuse kohtus. Harju maakohus tühistas mittetulundusühingule määratud 1600-eurose trahvi ja määras ühingule reklaamiseaduse rikkumise eest 800-eurose trahvi. MTÜ kaebas trahvi edasi läbi kõigi Eesti kohtuastmete kuni Euroopa Inimõiguste Kohtuni (EIK) välja.

2016. aasta jaanuaris teatas EIK kaebuse menetlusse võtmisest ja tegi osapooltele ettepaneku sõlmida kohtuväline kokkulepe, ettepaneku järgi oleks riik MTÜ-le pidanud tasuma 9000 eurot. Kokkuleppemenetluse sisule kehtis konfidentsiaalsusnõue. Sellele vaatamata saatis MTÜ kokkuleppeettepaneku sisu pressiteatena ajakirjandusele.

EIK otsustas, et MTÜ Ausad Valimised kuritarvitas kokkuleppeettepaneku sisu avaldamisega kaebeõigust, ja jättis MTÜ kaebuse riigi vastu läbi vaatamata. Mittetulundusühingu juhatuse liikmeteks olid Siret Kotka ning Tallinna Ülikooli poliitikateooria professor Rein Ruutsoo.

Keskerakond nõudis Euroopa Parlamendilt e-valimiste tühistamist

Priit Toobal / Foto: Arno Saar / Õhtuleht

2014. aasta mais paluti Keskerakonna toonase peasekretäri Priit Toobali allkirjastatud dokumendis võimuesindajatelt nii Eesti kui ka Euroopa tasandil Euroopa Parlamendi valimistel elektroonilisest hääletusest loobumist, kirjutas ERRi uudisteportaal.

Pöördumises toodi välja, et rahvusvaheline sõltumatute tippekspertide rühm Alex J. Haldermani juhtimisel on Eesti internetivalimiste süsteemi põhjalikult analüüsides jõudnud järeldusele, et internetis valimistest tuleks viivitamatult loobuda. Keskerakond rõhutas teates, et on internetis toimuvate valimiste «fundamentaalsetele turvaprobleemidele» juhtinud nii Eesti kui rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu ka varem.

Kokkuvõttes palutakse kirja saajatel viivitamatult astuda oma võimkonnas samme Eesti ja Euroopa Liidu «demokraatlikku protsessi otseselt õõnestavate» internetivalimiste koheseks tühistamiseks.

«E-riigis on suurepärane kõik peale e-valimiste»

E-valimised / Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

2015. aasta 11. aprillil toimunud Keskerakonna volikogu istungil võeti vastu e-valimisi puudutav avaldus, kus Keskerakonna volinikud leidsid, et e-riigis on suurepärane kõik peale e-valimiste, kirjutas Kesknädal.

«Digiretseptiga, e-maksuametiga, e-pangaga ja igasuguse muu e-asjaajamisega saab kõike üle kontrollida ning need on Eesti e-lahenduste ekspordi suured edulood,» on kirjas volikogu avalduses, «E-valimised on aga julgeolekurisk, mitte edulugu. E-valimiste tulemusi ei ole võimalik kontrollida. E-valimised rikuvad valimiste ühetaolisuse nõuet. E-valimistel hääletamine ei ole salajane ja nende aususe ainsaks garantiiks on valitsuse poolt palgatud spetsialistid. Paraku on kõik valitsused huvitatud oma võimu säilitamisest.»

Soov e-hääletamise aega kärpida

Peaminister Jüri Ratas / Foto: Elmo Riig

Valitsusliit andis tänavu märtsis riigikogu menetlusse valimisseadusi muutva eelnõu, mis lühendab elektroonilise hääletamise perioodi seitsmelt kolme päevani.

Keskerakondlane Erki Savisaar ütles eelnõu üle andes, et valijad peavad saama hääletada võimalikult sarnastes tingimustes. «Mida pikem on hääletusperiood, seda enam erinevad tingimused, milles valijad hääletavad. Nii näiteks on valimiskampaania valimispäevaks kestnud pikemalt kui eelhääletamise alguse ajaks, seetõttu aitab eelhääletamise aja lühendamine kaasa valijatele hääletamiseks sarnasemate tingimuste loomisele,» ütles ta.

Keskerakonna aseesimees, õiguskomisjoni juhtiv Jaanus Karilaid ütles pressiteates samuti, et valimised peavad olema ühetaolised: kui e-hääletamise võimalus on pikem kui võimalus elukohajärgses jaoskonnas valida, siis ei ole tingimused kõigile võrdsed. «Eelnõu, mis ühtlustab eelhääletuse aja nii traditsioonilisel viisil kui ka internetis, on õige, kuid alles esimene samm,» sõnas ta ja lisas, et e-hääletamise perioodi lühendamisele peab järgnema põhjalikum analüüs e-valimiste turvalisemaks muutmiseks.

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas pidi riigikogu infotunnis opositsioonisaadikute küsimustele vastates korduvalt kinnitama, et Keskerakond ei taha e-valimisi kaotada. «Tõsi on see, et tänane koalitsioon on leppinud kokku: e-valimised jäävad, e-valimised ei kao,» ütles ta ja lisas, et koalitsioonipartnerid peavad ülioluliseks, et kõik valimised, sealhulgas e-valimised oleksid turvalised.

ID kaardi teoreetilise turvariski teemaline pressikonverents / Foto: Sander Ilvest

Eesti riik sai info teoreetilisest turvariskist ID-kaardi kiibis. E-valimiste toimumise otsustab vabariigi valimiskomisjon. Loe pikemalt siit. Postimees teeb kell 14 algavast valitsuse pressikonverentsist otseülekande.

Tagasi üles