Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

«Emad pole haiged, sest see pole lihtsalt võimalik.»

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Postimees

Lapsehoolduspuhkuselt naasnud vanem ei saa aasta otsa endale haiguslehte lubada, sest sel ajal tuleb leppida miinimumpalgaga. Isegi kui juhtunud on tööõnnetus, mille korral säilib üldjuhul kogu palk. Sama kõva majandusliku põntsu annab talle kodus haige lapse põetamine.

Ühel Eesti riigiameti töötajal (olgu tema nimi Ene – T. K.) juhtus tööl õnnetus. Käsi sai viga ja perearst käskis tal võtta kahe nädala pikkuse haiguslehe. Traumapunktist soovitati koguni kolm nädalat töölt eemal olla.

Ene käib aga vigastatuna tööl edasi. «Ma ei saa võimaldada sellist luksust nagu haigusleht, olgu see tööõnnetuse või mille iganes tagajärjel,» ütles ta.

Üldjuhul hüvitab haigekassa tööõnnetuse korral sada protsenti päevatulust ja seda alates haiguse teisest päevast. Enele aga mitte.

Nimelt oli Ene mullu lapsepuhkusel ning naasis tööle eelmise aasta oktoobris. Haiguslehel olemise ajal makstavat raha arvestatakse aga eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud palga alusel. Kuna Ene oli mullu lapsega kodus, siis sotsiaalmaksu tema eest ei tasutud. Nii võetakse tema haigusraha arvestamise aluseks hoopis 470-eurone miinimumpalk. Hüvitise suurus on ligi 15 eurot päevas, millelt peetakse kinni tulumaks.

Kui 1700-eurost brutopalka teeniv Ene oleks 2016. aastal lapsega kodus olemise asemel tööl käinud, maksaks haigekassa talle tööõnnetuse korral päevas ligi 56 eurot. Kui sellest maha võtta tulumaks, saaks Ene kätte peaaegu 45 eurot.

Ei saa lapsega koju jääda

Tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel nentis, et hüvitise suuruse kohta on lapsehoolduspuhkuselt tulijad selgitust küsinud ka tööinspektsioonilt, mis üldiselt uurib tööõnnetusi.

«Saame küsijale selgitada kehtivat seadust ning võimalust pöörduda täpsema selgituse saamiseks haigekassa poole, mis töövõimetushüvitisi arvutab ja välja maksab,» ütles ta. «Teie tõstatatud teema ei puuduta mitte ainult lapsehoolduspuhkuselt naasvaid töötajaid, vaid ka neid, kellel muul põhjusel eelneval kalendriaastal on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu puudunud.»

Abel tõi näiteks noored, kes käivad esimest aastat tööl, samuti pikaajalised töötud, kes on tööturule naasnud. Kui juhtub tööõnnetus, makstakse kõigile taastumisajal miinimumpalka.

Tööõnnetus on vaid üks näide. Miinimumpalgaga peavad arvestama ka kõik lapsepuhkuselt tööle naasnud vanemad, kui nende laps peaks haigeks jääma.

Ene ise pidi eelmise kuu algul mõned päevad haige lapsega kodus olema. «Juba siis sai selgeks, et riigi poolt makstakse niipalju, et ma ise ei julge haigeks jäädagi,» ütles ametnik.

Nimelt maksab haigekassa lapsevanematele sel juhul küll esimesest päevast hooldushüvitisena 80 protsenti päevapalgast, Enele ja teistele äsja vanemapuhkuselt naasnud inimestele aga mitte.

Ka hooldushüvitis sõltub eelmise kalendriaasta palgast. Kuna Ene palka ei saanud, saab tema haige lapsega koju jäädes 80 protsenti miinimumpalgast.

«Olla kodus ja teenida 10–15 eurot päev, see ei oleks mõeldav,» ütles naine, kes on arvestanud, et enne 2018. aasta 1. jaanuari tal haiguslehte võimalik võtta pole. «Eks kõik need lapsevanemad, kes lapsehoolduspuhkuselt tulevad, käivad aasta hambad ristis tööl ära, sest enne seda pole majanduslikult mõeldav haiguslehte võtta. Et emad pole haiged, sest see pole lihtsalt võimalik, on praegu Eesti riigi reaalsus ja see maksab üsna kurjalt kätte,» lisas ta.

Sotsiaalministeerium püüab vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muuta, ent Ene sõnul peaks riik mõtlema ka sellele, mis saab, kui inimesed vanemapuhkuselt lõpuks tööle naasevad.

Arvutuskäik jääb endiseks

Ministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepiku sõnul pole aga praegu plaanis haigus- ja hooldushüvitise arvutamist muuta. Küll aga lubas ta, et vanemahüvitise reformi käigus hakatakse ka analüüsima, kuidas tagada lapsehoolduspuhkuselt naasnud vanemate ühetaoline kohtlemine, kui ühel juhul on vanem väikelapse kõrvalt osakoormusega töötanud ja teisel juhul olnud järjest lapsehoolduspuhkusel. Üks reformi eesmärke on aga pakkuda just suuremat võimalust lapsehoolduspuhkuse ajal osakoormusega tööd teha.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) ütles, et ministeerium on «ebakõladest teadlik», kuid lahenduste väljatöötamine võtvat aega, sest see on otsapidi nii tema kui ka tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski (SDE) pärusmaa.

«See on kindlasti ebakõla, mida me tahame parandada, ja selleks tuleb teha tervise- ja töövaldkonnaga koostööd,» ütles Iva.

Tagasi üles